Sel ajal, kui üks teine mängukonsool liigub ainult spekulantide kaudu ja hinnad mustal turul on tõusnud neljakohaliseks, leiab Microsofti uue põlvkonna mängukonsooli Xbox Series X isegi kohalikust ehituspoest. Ei mingit defitsiiti, osta ja lase kulleril koju kätte tuua. Mida siis see vabalt kättesaadav konsool endast kujutab ja kas tegemist on võimsa uuendusega võrreldes eelmise põlvkonnaga ning võrreldes defitsiitse Playstation 5-ga?

Xbox Series X tuleb üsna suure ja raske kastiga, sees on must kast ise, pult ja mõned kaablid. Võrreldes lauaarvutiga, mida pole ka juba kaua aega näinud, tundub Xboxi must kast täiesti ootamatult hääletu. Ei mingit kõvakettakrõbinat ega ventilaatorisahinat. Paned kasti püsti (aga saab ka külili lauale panna), lülitad sisse ja kõik on vaikne edasi. Üsna harjumatu.

Jahutus siiski on, kasti ülemine osa (kui Xbox püsti) väljutab kergelt sooja õhuvoo.

Esiküljel on ka pilu optilise seadme jaoks - ei mingit sahtlit, mis oli mu kunagisel valgel Xbox 360l, pistad plaadi pilusse ja see imetakse sametiste harjaste vahelt sisse nagu autode plaadimängijates. 

Esiküljel on veel ka üks USB pesa ja puldi paaritamise nupp. Kui tahad mitut pulti ühendada, siis on seda vaja, muidu võib selle unustada. Taga on veel kaks USB porti, HDMI 2.1 ja mälulaiendusport. Võrku saab ühendada nii LAN kaabliga kui ka üle WiFi (paraku puudub uusima, WiFi 6 tugi). Praktiline võib olla ka ühendada seadmega juhtmevaba klaviatuur.

Pult, nii palju kui lihasmälu seda mäletab, on üsna samasugune kui kunagi aastaid tagasi. Nupud on enam-vähem samad, muidugi peavadki need olema samad, sest mängud on mängitavad ju ka vanalt konsoolilt ja mängu juhtimisloogikat ei saa niisama heast peast ümber tegema hakata. Samas on Microsoft teatanud, et uus kontroller on disainitud rohkem sobima ka väikeste kätega. Nuppude kuju on mugavamaks disainitud ja latentsus ehk viide on ka oluliselt väiksem. Eks nii ongi.

See on ilmselt aegade lõpuni nii, et mängusid ei saa käima tõmmata hetkega - nii on ka Xboxi mängudega. Aja võitmiseks näidatakse animatsioone ja sissejuhatavaid klippe, taustal kärmelt mängu käivitades. Näiteks võib üks keskmine rallimäng end käima tõmmata kümmekond sekundit, samal ajal kasutaja aega erinevate introdega viites. Kui aga kasutad Quick Resume´d ehk pöördud mõne teise mängu juurest tagasi poolelioleva juurde, siis läheb see käima juba mõne sekundiga.

Mängude maht on kolossaalne. Kui tahad üht Xboxi mängu oma aeglase internetiühendusega alla tõmmata, siis peab varuma ikka üsna mitukümmend minutit või lausa tundi. 70-80 GB pole mingi suur tükk graafiliste videomängude puhul. Kuna kaasas on "vaid" 1 TB massmälu (millest vaba ca 800 GB), siis saabki kümmekond mängu alla laadida ja maht on täis. Selleks tuleb hankida Game Drive, et veel rohkem mänge salvestada. Kuna Xboxi korpus pole lahtivõetav, siis see Game Drive jääb seadme külge eraldi rippu.

Lisaks mängudele saab XBoxist ka filme vaadata - kas neid omale ostes või rentides. Ostes võid alla laetud filmi vaadata nii palju kui tahad, rentides aga maksad vähem, kuid vaatamised on piiratud. Valik on olemas, aga midagi väga põrutavalt põnevat esmapilgul ei leidu, klassikast üht-teist.

Muidugi võid Xboxi laadida ka lisaäpi, näiteks KODI ja selle laienduse, mis mängib filme otse torrentitest, kuid selle seadistamiseks on vaja natuke guugeldada ja asja tunda.

Üks oluline erinevus on 120 Hz ekraanisagedus. Selleks on muidugi ka vastavat ekraani vaja. 4K ekraan on samuti parem, kui tahad mängude tõelist ilu näha. Just sellepärast need mängud ongi nagu päris-maailma filmid, pakitud sujuva tõese graafikaga kümnete gigabaitide sisse.

Riistvaras peitub AMD Zen 2 protsessor ja RDNA 2 arhitektuur, Microsofti enda teada-tuntud DirectX koos Ray Tracing tehnoloogiaga ning muidugi kiire SSD, mis viib konsooli HDD ajastust jäädavalt eemale. 

Kohe alguses on mõistlik võtta ka 30 päevaks tasuta Game Pass, et üldse midagi põnevat mängida, esialgu tasuta. Kui oled oma lemmikmängud leidnud ja kuu ajaga selgeks saanud, mida tahta, siis edasi saab juba vaadata, mida võtta ja mida jätta. Mängud, mis on vanale Xboxile, saavad uues uuenduse, et mängiks sujuvalt ja kiirelt Xbox Series X kiirema raua peal.

Testitud sai näiteks Forza Horizon 4, mille maastikud ja kaassõitjad on täiesti nagu elu ise, pilt on ülimalt sujuv ja puldi vibromootor annab üsna hästi tagasisidet konarliku tee või põllule sõitmise kohta. Kokkupõrge teiste autodega aga avaldab puldi tagasiside poolest vähem muljet.

Kui kasutad Google Home´i ja kodus on ka mõni nutikõlar, siis saad Xboxi ka oma targa kodu hulka arvata. See tähendab näiteks häälkäsklustega juhtimist. Siis ei tohi Xboxi täitsa välja lülitada, vaid peab panema uinunud olekusse. Näiteks saad ingliskeelse häälkäsklusega mängu käima sellise lausega: "Play <mängu nimi> on Xbox". Kuid veelgi põnevam on häälkäsklusega "Record that on Xbox" mängu ajal klipi salvestamine käed-vabalt samal ajal edasi mängides. Xbox asenda käskluses oma konsooli nimega, kui sa seda kuidagi teistmoodi kutsud.

Uuel puldil on ka jagamise nupp, mis lubab hetkega oma klipi või pildi sotsiaalmeediasse paisata või OneDrive´i salvestada. See on lihtsam kui kunagi varem. Ainult et piltide üleslaadimine OneDrive´i, mis sest, et need on vaid Full HD resolutsiooniga, võtab terve igaviku.

Kas Xbox või arvuti?

Kui tahad mänge kodus mängida, siis kindlasti on valikus, kas osta korralik mänguriarvuti või mängukonsool. Konsooli põhieeliseks tundub olevat "karbist väljas" lahendus: sul pole vaja tuunida, uuendada, draivereid paigaldada, jahutuse pärast muretseda - kõik on mängude parimaks jooksutamiseks juba tehtud. Muidugi on natuke harjumatu alguses vaid puldiga kõike juhtida, aga mängukonsoolile saab klaviatuuri juurde panna, kui tahad.

Xbox on ka palju odavam, kui korralik mänguriarvuti. Odavus siiski väga palju mänguelamust alla ei too. Kui on olemas Xboxiga ühilduv ekraan, siis kindlasti võib plusspunktid pigem konsoolile anda.

Kas Xbox või PS5?

Praegu ilmselt küsimust eriti ei teki, sest Xbox on poes, PS5 aga leti all. Kuid kas oodata PS5 ära või osta kohe Xbox? See on juba keerulisem küsimus.

Playstation 5 tahab palju rohkem ruumi, kui Xbox, aga nii palju ilmselt ikka leiab telerilaual pinda, et ükskõik kumba konsooli ära mahutada. Mõlema konsooliga saab nautida kuni 8K pilti, kuid PS5 pakub lisaks USB A pesadele ka USB C seadmete ühendamise võimalust. Kui PS5 kontroller läbis põhjaliku uuenduskuuri, siis Xboxi pult sai vaid väiksemaid disainilisi uuendusi ja on väidetavalt eelmisega võrreldes väiksema viitega. Xboxi mälumaht on aga laiendatav lisamoodulitega, PS5-l pealtnäha sellist võimalust pole, kuid sisemusest leiab lisa-SSD pesa. Uudistes on mainitud, et sel suvel peaks avanema tarkvarauuendusega võimalus teist SSD-d lisada. Xboxile on olemas aga spetsiaalne Seagate´i Game Drive, mis käib korpusest väljaspoole, andes paar terabaiti ruumi mängudele juurde.

Küsimus, kumba võtta, polegi mitte niivõrd riistvara küsimus, sest riistvara on üsna sarnane. Küsimus on pigem mängudes. PS5-le on mänge, mida mujal mängida ei saa. Ka Xboxile on selliseid, mida pole olemas Playstationile. Seega peab ilmselt otsuse tegema mängude põhjal, mis meeldivad.

TEHNILISED ANDMED
Mängukonsool Xbox Series X

Hind: ca 650 eurot

Protsessor: AMD Ryzen Zen 2, 3,8 GHz

Operatiivmälu: 16 GB, GDDR6

Kõvaketas: SSD, 1 TB

Liidesed: 3x USB A, HDMI 2.1, Gigabit LAN, WiFi a/b/g/n/ac, WiFi Direct

Optiline seade: Blu-Ray

Multimeedia tugi: 8K Ultra HD, HDR

Audio: DTS 5.1, Dolby Digital 5.1, Dolby TrueHD

Kaasas: juhtpult, HDMI kaabel