Google avas liiklusinfo kaardikihi Google Mapsis ka Tallinna tänavate kohta ja just õigel ajal - siis, kui suur osa tähtsaid teid linnas on kinni pandud ja remondis. Liiklusinfo näib kasutavat mobiiliandmeid umbes samamoodi, nagu Google Maps kogub asukohainfot GPS-ita asukoha määramise täpsustuseks - jälgides andmesidega mobiilide liikumist.

Liikluskihi saab sisse lüitada Google Mapsi menüüst Layerite alt Traffic-kihti aktiveerides. See toimib nii Androidiga telefonides kui Windows Phone 7-s. Viimases tuleb alla laadida gMapsi nimeline rakendus. Muidugi saab vaadata ka arvutiga veebist.

Androidis saab väikese häkiga aktiveerida ka Google Navigationi, mis mõnede puudujääkidega Eestis hääljuhendamisega töötab.

Seda juhtub ikka, et mõnikord ütleb üles mälupulk või mälukaart ja andmed oleksid justkui kaduma läinud. Tegelikult aga on kaduma läinud mõni paha sektor, ülejäänu on ilusti andmekandjal olemas. Arvutimaailmas on sellest varemgi juttu olnud, kuidas andmed sel juhul kätte saada. Nüüd aga tundub olevat lootusetum juhtum.

Üks SanDiski 16 GB SDHC kaart (klass 2) andis ühel hetkel Nikoni digipeeglis otsad - kaamera jäi liivakella kujutist näitama ja selle kaardiga enam pilti ette ei võtnud. Windowsiga masinas tuntakse küll kaart ära, kuid soovitatakse teha formaatimine. Hiljem selgub, et ka formaatimine ebaõnnestub. Enne aga proovime, mida teevad erinevad taastusprogrammid.

Viimases Arvutimaailmas (juuni 2012) avastasime Hiina imet - akuga päikesepatareid, mis jättis õhku küsimuse: kas päikesepaneel, mis on taskusse mahtuvat mõõtu, üldse suudab aplaid nutitelefone täis laadida?

Kuna aku ja päikesepatarei olid üsna näruse võimekusega, siis tekkis kahtlus ka teiste sarnaste toodete suhtes. Vahepeal aga on Hiinast pärit seadmete valik täienenud. Mis selgus, sellest kohe, kõigepealt aga juuninumbri lugu.

Peale väikest ringreisi Lätis võib öelda, kuidas Nokia reisitelefonina tundub. Aku peab välismaal ilma 3G-ta isegi peaaegu kaks päeva vastu, kui eriti kõnesid ei tee ja tasuta Nokia Drive on hea abimees kohale juhatamisel.

Reisile minnes tuleb sihtkoha kaart enne kodus ära tõmmata, sest Nokia Drive laseb kaarti tõmmata vaid üle WiFi. Ja kui ei viitsi lõpuni oodata kaardi allalaadimist ekraanil, siis tuleb järgmine kord otsast alustada.

Windows Phone 7 ilusatest rakendustest oli juba juttu, nüüd on nädalapäevad hiljem neid veelgi lisandunud - mõned uued on sellised, mille puudumine andis Androidile selge eelise. Näiteks Street View, mis üleöö Eestis vajalikuks osutus. Või Google Docs, kui pilvedokumendid just selles pilves asuvad. Aga võrreldes eelmise rakenduste ülevaatega on muudki huvitavat telefoni mällu lisandunud.

Alustame aga Bingi otsingust, mis Windowsi-telefonides on kõva arengu edasi teinud. Pigem on see nagu Google Goggles. Otsingu saab kätte ülilihtsalt - Nokia Lumia 800-l (aga ka teistel Windowsi-telefonidel) on paremal otsinupp, mis Bingi avab.

Vahepealsetel päevadel oli Nokia kasutamine üsna ebamugav, sest kui õhtul koju jõudes laadisid, oli hommikuks telefon tühi ja hommikul laadides õhtuks ikka tühi. Mõnikord ka vahepeal ära kustunud. Teistelt Lumia 800 testijatelt sarnaseid kaebusi kuulda polnud, sellepärast sai täna Nokia Eesti esindusest läbi käidud. Anti uus telefon. Ja akuprobleem oli lahendatud kohe esimeste minutitega. Nagu kõrvalolevalt pildilt näha, ei lubanud esimene telefon isegi peale öist laadimist üle kümne tunni akuaega, nüüd aga viskas uus mobiil kohe alguses ette, et akut kestab veel 1 päev ja 2 tundi. Seda isegi siis, kui aku polnud täiesti täis.

Nutitelefon ilma rakendusteta pole õige nutitelefon. Järgmise asjana tuleb muidugi vaba 14 gigabaiti neid täis tõmmata. Siiski päris täis ei saanud, natuke üle 10 GB jäi endiselt vabaks, kui osa mittevajalikke jälle ära kustutatud sai.

Ilusad rakendused

Windows Phone 7 rakendused on Androidist tulnu jaoks väga ilusad. Hea disain, mõnus navigeerimine üle Metro kasutajaliidese. Paraku on vähe tagasisidet kasutajale - seda, et mõnda nuppu sai vajutatud, näitavad vaid väga pisikesed täpikesed, mis hakkavad ekraani ülaservas sõudma ja päikese käes õues pole neid peaaegu üldse näha.

Surnud avaekraani-ikoonid

Ilmaprogramm Weather View, mis esimesena telefonis oli, kuna andis Yr.no ilusa meteogrammi, sai hiljem siiski Gismeteo vastu vahetatud – esimene Live Tile´is ehk avaekraani aktiivsel ikoonil enam ei uuendanud ilmateadet ja lõpetas tasapisi ka tunniennustuste näitamise. 

Praegune LTE lubab küll teoreetilisi kiirusi kuni 100 Mbit/s (peagi ka kuni 150), kuid tegelik kiirus on mõistagi tunduvalt väiksem. Kuna täna sattusid korraga käes olema LTE modem Huawei E392 ning EMT ja Elisa LTE-paketiga SIM-kaardid ning eraldi levialasse ei pidanud sõitma, siis sai päriskiiruseid proovitud.

D-terminalis on hea akna all istuda ja oma netipulgaga andmesidet proovida - Elisa ainuke testjaam Viru hotelli katuselt paistab kätte ja EMT-gi ei ole sadamas levist väljas. Reisisadamas oli EMT-l levi 10%, keskmine kiirus 30 Mbit/s alla ja 5 Mbit/s üles, ping 25 ms; Elisa näitas otsenähtavusega 30% levi (testjaamal kommertskasutajaid veel pole), kiirus 32 Mbit/s alla ja 3,2 Mbit/s üles ning ping 25 ms.

Tõenäoliselt jääb mõneks ajaks ikkagi mingi lumi maha ja sellel jäävad hästi näha jäljed. Kes need tegi?

Selleks pole enam vaja muud kui nutitelefoni - Androidiga või iOSiga. Samade platvormide tahvlid kõlbavad ka. Mobiil aitab jälgi määrata fotode järgi, aga võib ka eesti või ladina keeles otsida looma nime ja vaadata, mis jälje ta tekitab.

Rakendus ei vaja ligipääsu mitte millelegi - ei internetiühendusele, kontaktandmetele ega GPSile, rääkimata andmesidest. Kõik laaditakse ligi kümne megabaidi suuruse rakendusega alla. Rakendus ongi mobiilis lihtsalt navigeeritavaks tehtud jäljeraamat, mis ilmus 2011. aastal ja kasutab "Jäljeaabitsas" 2009. aastal ilmunud jäljeskeeme.

Jäljeskeemide piltidelt saab teada jälje kuju, suuruse, jälgede vahe (sammupikkuse) ning fotodel on võrdluseks veel jälje kõrvale pandud tikutops. 

Praegu, kui jõuluvanad üritavad leida optimaalset teekonda iga kingisaajani ning firmad veavad klientidele omi kinke laiali, on tekkinud tõsine vajadus tarkvara järele, mis erinevad punktid linna peal ühendaks ühe optimaalse teekonnaga, et ei peaks edasi-tagasi niisama tühja sõitma. 

Muidugi ei taha infoajastu inimene kohe midagi ostma või alla laadima hakata - seda tehakse vaid siis, kui muud enam üle ei jää. Ja alati polegi põhjust. Online-teenuseid, mis teekonda arvutavad, on lausa palju.