Täna see siis juhtuski - saabus poliitreklaam SMSiga.

Juhuslikult tunnen ka selle teenusega seotud inimesi - nende jutu järgi on see alles algus. Euroopa Liidus on sidumistasud läinud madalaks, SMSi mass-saatmine odavaks ja SMS-kanal väga kõrge tähelepanuga, seega antakse oma serveritest peagi ainult tuld.

SMSkulleri nimeline teenus kukkus spämmima kõigile avalikele telefoninumbritele. Reklaam-SMSe hakkab saabuma peamiselt öösel, siis on eurovõrgud vähem koormatud. Tuleb erinevatest võrkudest ehk erinevatelt numbritelt - kust hetkel soodsam on laiali saata.

Ehkki sülearvutite, eriti aga kallite ärisülerite hinnad on kõvasti kukkunud, on üks valdkond, kus ka suhteliselt kehvade näitajatega rüperaalide hinnad püsivad kui kivi taga paigas.

See sektor on ülivastupidavad arvutid, arvutimaailma militaar-Hummerid. Panasonic on selles valdkonnas üks tuntumaid tegijaid ja nende Toughbooki sarjast saab osta küll vastupidava ärisüleri juba mõnekümne tuhandega, kuid hinnaskaala teine ots lõpeb napilt 100 tuhande all.

96 000 krooni tuleb välja laduda arvuti eest, millel on "vaid" 512 MB mälu, 1,66 GHz protsessor, 80 GB HDD ja 13-tolline puutetundlik XGA ekraan. Aku kestab 7 tundi. Kohutava hinnalisa annab täheühend MIL-STD 810F, mis tähendab ülihead ilmastikukindlust ja vastupidavust mehaanilistele väljakutsetele.

Viimasel hetkel laekus ka kohe trükkimineva maikuu Arvutimaailma viimane lugu - reportaazh LG tehasest. Veiko jõudis ligi 1000 km läbida 12 tunniga ja ta tuli Poolast mitte oma autoga, vaid lennukiga.

Sellest loost selgub näiteks, miks Eestisse arvutitehast ei rajata. Arvatavasti on LG mõne aasta pärast üks suurimaid elektroonikatootjaid, aga oma kaks tehast Euroopas rajas ta Poolasse. Ka kogu üle-Euroopalist logistikat juhitakse Poolast. Miks?

Istume Eesti avaliku WiFi evangelisti ja eestvedaja Veljo Haameriga keset Rotermanni kvartalit asuvas HomeArti kohvik-poes, kuhu ta kutsus vaatama uut tüüpi WiFit. Veljo Haamer ennast enam WiFi paigaldajaks ei pea, pigem nõuandjaks, kes käib kohal ja vaatab, kas kõik on korras ja turvaline.

Et mis siis on uut?

Veljo: Kohvikuomanik sõlmib teenuse (WiFi) avalehel külastajaga kokkuleppe, et mida iganes külastaja ka ei tee, võtab külastaja vastutuse toimunu eest enesele.

Raamatukogundus käib ka ajaga kaasas, blogindus pole neilegi võõras. Nii nagu praegu on popp teha oma blogiajalehti ehk väljaandeid, kus antakse ülevaateid blogides toimumas, nii teeb seda ka Rahvusraamatukogu juba eelmise aasta 1. septembrist alates. Infoteadusasutusele kohaselt on blogiülevaade lakooniline ja informatiivne, ilma arvamuste-kommentaarideta. Kuigi ka seda võiks.

Esialgu ilmub riigikogu liikmete, ministrite ja Euroopa parlamendi saadikute blogide nädalaülevaade. Loodame, et kunagi jõutakse ka tehnoloogiablogide ülevaateni.

Vt http://www.nlib.ee/93360.

Eile testisime toimetuses pihuarvuteid, millest valdava enamiku moodustasid tööstuslikud PDA-d.

See on ikka täiesti teine maailm. Silmagi pilgutamata makstakse suhteliselt lahjade parameetritega, vana Windows CE operatsioonisüsteemiga seadmete eest 25 tuhat. Samas kui GPSi, HSDPA, WiFi ja igasuguste muude edevate kellade-viledega pihuarvutid, nagu näiteks Asus P552w, mis oli ka testis, maksavad 5-6 tuhat. Tundsime end natuke ebamugavalt, kuidas siis selliseid asju hinnata.

Mis teha, kuid selline pealkiri paneb natuke iroonitsema:

"Uus! Nüüd saab mobiili ekraanil vaadata kõiki interneti lehekülgi!"

Ja selle all on teade: "Kui senini sai mobiili ekraanil sirvida vaid spetsiaalselt mobiiliga vaatamiseks kohandatud WAP lehekülgi, siis alates 31. märtsist 2009 näitab EMT SurfPort mobiili ekraanil pea kõiki interneti lehekülgi!"

Huvitav juhus. Sellest lausest võib tegelikult ka aimata, et äkki EMT sai valmis WAP konverteri, mis WAP lehekülgedel üritab näidata kõiki tavalisi veebilehekülgi, aga kuskilt tekstitreiali-filtrist läbi käies on sõnumist saanud loosung, et nüüd saab ka mobiilist tavalisi internetilehekülgi vaadata... kuid Opera Mini, Internet Explorer for Mobile, Java-põhised veebibrauserid ja sisseehitatud veebilehitsejad?

Sel ajal, kui meil meediaväljaanded eufooriliselt kirjutavad ülikiirest internetist (ja mõned ka küsivad, kas on sellel mõtet?), on lätlased eestlastele juba ammu ära teinud. Aprillinumbris kirjutasime, et IZZI alustas 100 Mbit/s interneti pakkumist, nüüd on sellega ühinenud ka Baltkom, kuid mõlemad veel vaid Riias.

Suurtegija Lattelecom aga ei maga ja kolme aastaga lubatakse lõpule viia projekt fiber to the home ehk fiiber koju (FTTH) ning kogu Läti katta kiire fiiberoptilise võrguga. Tuntud IT ajakirjanik ja välislätlane Juris Kaza kirjutab sellest oma blogis. 100 Mbit/s kiirusest on peagi saamas Läti püsiühenduse standard. Ka selline väike tegija nagu MPE on lõunanaabrite juures lubanud 100 Mbit/s võrku hakata välja arendama.

Kui aprillinumbrisse säästunippide teemal lahenduselugu tegema hakkasime, siis selgus ühte või teise firmasse pöördudes, et neil on säästuprogrammid ja -seminarid juba ammu plaanis ja kliente kutsutakse üksikult või kambakesi säästulahenduste seminaridele. Nii ka IT Grupp - täna oli nende säästuseminar, kus tutvustati ka virtualiseerimist.

Päev algas Delli salvestuslahenduste mänedžeri Jonathan Paski ülevaatega olukorras, mis isegi IT pealtnäha päikeselises sektoris polegi enam nii helge: 43% firmadest on IT eelarvet kärpinud ja kavatsevad seda teha veel. Eestis lisandub sellele riigi IT eelarvete peaaegu et külmutamine - firmad, mis elatusid suurtest kopsakatest riigitellimustest, on üsna kuivale jäetud ja sel aastal midagi positiivset tulemas ei nähta.