Kui varem vaidlesid lapsed mänguväljakul, siis nüüd on sõnasõjad kolinud virtuaalkeskkonda, näiteks Facebooki. Statistika näitab, et iga viies teismeline (21,9%) on langenud küberkiusamise ohvriks.

Koolilapsed eelistavad pidada üksteisega sõdu veebi ja moodsate tehnoloogiate abil, kirjutatakse Kaspersky Labinõuandes küberkiusamise vältimise kohta. Näiteks kasutavad nad nutitelefone, et salaja pildistada kedagi oma klassikaaslastest riietusruumis ja seejärel riputada pilt tähelepanu äratamiseks veebi. Enamasti jagavad klassikaaslased selliseid pilte aktiivselt kogu kooliga, et õnnetut ohvrit naeruvääristada.

Google´i i suhtlustarkvara on seni omanud üht olulist eelist Skype´i ees - Hangouti ja Google Talki saab kasutada ka veebis, otse brauserist. Nüüd on ka Skype koos Microsoftiga samale teele läinud - endise Hotmaili veebi-elektronposti ning praeguse Outlook.com-i kaudu saab varsti ka Skype+ i kasutada.

Ja mitte lihtsalt vestelda, ka videokõnede teenus on veebist saadaval.

Eelmisel aastal testisime märtsis ultrabooke ja siis olid need tõeliselt uus asi netbookide mõne aasta taguse tulemise järel: nüüd midagi kerget ja õhukest ka võimsama sisuga, mitte odavaks nuditud protsessori ja vähese mäluga.

Inteli ranged ultrabooki-nõuded ütlevad, et masin peaks olema alla 2 cm paks, alla 1,5 kg raske ja aku peaks kestma vähemalt viis tundi. Lisaks veel mõned nõudmised nõudlikult Intelilt, et ultrabooki kleebis ära teenida. Nüüd, aasta hiljem parimat ultrabooki valides võiks poest enam-vähem samad mudelid leida. Ainuke, mida tootjad on sel kevadel varmad uuendama, on ekraan - Windows 8 väljatuleku puhul pakutakse muus osas samasuguseid mudeleid puutetundliku ekraaniga.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas aastakoosolekul 15. korda välja auhindade saajad. Esmakordselt anti välja Aasta Läbimurdja tiitel.

Aastaauhinnad jagati järgmiselt.

Aasta Idee 2012 on Progetiiger, arvutiprogrammeerimise ja veebirakenduste loomise tutvustamiseks üldhariduskoolide 1.-12. klassi õpilastele arendatud haridusprogramm. Idee eestvedajaks ja elluviijaks on Tiigrihüpe Sihtasutus, ning see saavutas laialdaselt kajastust rahvusvahelises meedias pärast majandusajakirjas Forbes septembrikuus 2012 ilmunud lugu.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit austas erakorralise ITL-i elutöö preemiaga Eesti side- ja IT-valdkonna üht pikaaegsemat juhtfiguuri Toomas Sõmerat. ITL-i üldkoosolek omistas Sõmerale ka liidu auliikme staatuse.

“Soovime siiralt tänada Toomas Sõmerat, kes on ligi 50 aastat töötanud Eesti info- ja kommunikatsioonisektori eri positsioonidel ning andnud suure panuse ka IKT alase haridustöö arendamisesse. Ta on aastakümnete jooksul esindanud meie ühishuve nii idas kui läänes, unistanud ja suurelt plaane ka ellu viinud ning teinud seda kõike tingimatu andumusega,” ütles ITL-i president Enn Saar.

Euroopa üks juhtivaid elektroonika maaletoojaid Elfa Distrelec kuulutas välja uue lähenemise oma tooteportfellile ning klienditeenindusele, mille põhjalike muutuste eesmärk on pakkuda uut parimal tasemel teenust.

Elfa Distrelec jätkab elektroonika ja automaatika aktiivset müüki ka Eestis, laiendades tootevalikut ning kasutades uut müügikontseptsiooni, mis muudab Elfa Distreleci kohalikumaks ja isiklikuma lähenemisega ettevõtteks.

Eesti üks staažikaimaid tarkvaraarendusettevõtteid AS Proekspert tähistab sel kevadel oma 20. juubelit.

Ettevõtte asutamine ulatub tagasi aastasse 1993, mil toimus muuhulgas ka esimene Viljandi Folk, Eestist lahkus viimane NSV Liidu piirivalvur ning avati Rahvusraamatukogu.

20 aastaga on väikefirma kasvanud 130 töötajaga rahvusvaheliseks ettevõtteks, mida  teistest Eesti IT-firmadest eristab suur tööstusautomaatika tarkvaraarenduse osakaal. 

Elion hakkas aprillis pakkuma kodujuhtimise teenust. Eks neid nutikodu lahendusi on ennegi olnud, aga massidessse pole neist suurt midagi jõudnud. Juba 2007. aastal proovis AM Siemensi nutiseadmetega kodulahendust, mis oli lahe seni, kuni selgus, et üks kõige lihtsam lüliti tule laes põlema panemiseks maksab 1500 krooni ja selle peab paigaldama spetsialist.

Nüüd proovis Elion ka erinevaid olemasolevaid seadmeid ja jõudis järeldusele, et ükski neist pole tavakasutaja jaoks piisavalt lihtne ning alustas Eesti jaoks haruldast tootearendust algusest peale - tootedisainist tarkvarani. Tulemus pole paha, ehkki kogu selle pildiloleva karbistiku oma koju tellimisel läheb kuumakse ikkagi päris kalliks.

Google´i virtuaalprillid on lõpuks jõudnud esimeste arendajateni (ja mõned eksemplarid olid korraks eBay oksjonil). Sellega koos on Google avaldanud ka toote tehnilised andmed ning Google Playsse on ilmunud vastav äpp, mis virtuaalprillidega suhtleb.

Jah, juba möödunud sajandi lõpul räägiti virtuaalprillidest ja kantavatest arvutitest. Miskipärast ei võtnud need vedu ja jäid vaid prototüüpidena arvutimessidele. Niisamuti oli tahvelarvutitega - kuni üks tootja tegi nad piisavalt käepärasteks. Google üritab virtuaalprillide ülimugavaks tegemisega selle nišši nüüd täita ja uue tootega peagi massidesse suunduda. Esialgu pakutakse aga Google Glassi vaid valitud arendajatele. Vaid USA-s.