Tänapäeva lahinguid ei võideta enam ammu vaid kaevikutes või õhuruumis. Suur osa globaalsest julgeolekust sepistatakse hoopis serveriruumides ja andmekeskustes. Täna koondus kogu kübermaailma teravaim tähelepanu taas Eestile, kui Tallinnas sai avalöögi NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatav 18. rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2026 teemaga „Securing Tomorrow“ (Homse kindlustamine).
Neli päeva kestev suursündmus on toonud pealinna üle 800 osaleja ligi 50 riigist. Poliitikakujundajad, militaareksperdid, õigusteadlased ja erasektori esindajad otsivad üheskoos lahendusi küberruumi kõige põletavamatele probleemidele.
Tehisintellekt: kas laastav tulvavesi või võimas turbiin?
Ürituse üheks peamiseks fookuseks on tehisintellekt, mis raputab küberturvalisuse alustalasid kiiremini, kui paljud oodata oskasid. Kujutage ette tehisintellekti kui võimsat, kuid taltsutamata loodusjõudu – näiteks nagu kevadist tulvavett. Kui lasta sellel omapäi laastada, võib see hävitada terveid linnu; kuid ehitades tammid ja suunates veemassid turbiinidesse, toodab see meile asendamatut energiat.
Just sellist mõtteviisi muutust ja "ohjamise" vajadust rõhutas ka NATO abipeasekretär küberkaitse ja digiarengu alal Jean-Charles Ellermann-Kingombe, kutsudes üles tihedamale koostööle erasektoriga.
„Me peame lõpetama tehisintellektist mõtlemise pelgalt ohuna ja nägema selles hoopis strateegilist eelist. Kui lühiajaliselt võib vastane olla soodsamas positsioonis, siis ühendades oma ekspertteadmised, üksteiselt õppides ja ideid kiiresti ellu viies, saame initsiatiivi tagasi võita," sõnas Ellermann-Kingombe oma avakõnes.
Sõjaväe digitaalne närvisüsteem
Kui varem võis küberkaitset võrrelda asutuse IT-toega, mis tegeles tagatoas lihtsalt arvutivõrkude töös hoidmisega, siis nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Küberruumist on saanud kaasaegse sõjaväe digitaalne närvisüsteem, mis läbib ja ühendab absoluutselt kõike – alates reasõduri nutivarustusest ja droonidest kuni rasketehnika ja hävituslennukiteni.
NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Tõnis Saar võttis selle arengu kokku:
„Küber ei ole enam vaid toetavaks funktsiooniks teistele sõjapidamise valdkondadele, vaid iga väeliigi lahutamatu osa, sest kaasaegne lahinguväli kannab endaga kaasas nii kübervõimekusi kui ka -riske.“
Globaalsed liidrid ja teaduse tippklass
Juba 18. korda toimuv CyCon on kujunenud valdkonna vaieldamatuks tippkohtumiseks. Üle saja kõneleja seas astuvad üles mitmed riigipead ja tippjuhid. Teiste seas jagavad oma vaateid Eesti president Alar Karis ja Tšehhi president Petr Pavel, USA kaitseministeeriumi küberküsimuste asekantsler Katherine Sutton ning otse sõjakoldest kogemusi toov Ukraina riikliku eriside ja infokaitse teenistuse juht brigaadikindral Oleksandr Potii.
Lisaks praktilistele aruteludele on konverentsil ka tugev teaduslik vundament. Esitatud enam kui 200 teadustöö seast valiti välja 21 eelretsenseeritud artiklit, mis on huvilistele kättesaadavad keskuse kodulehel.
Sellise mastaabiga üritus toetub tugevalt ka tehnoloogiasektori hiidude õlgadele. Konverentsi partnerite nimekiri on pikk, kaasates selliseid nimesid nagu Microsoft, Cloudflare, Palo Alto Networks, Siemens, CrowdStrike ning kodumaine CybExer.
2008. aastal rajatud ja Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE) on aastatega kasvanud rahvusvaheliseks oivakeskuseks. Tänaseks on see NATO ja liitlasriikide jaoks üks olulisemaid mõttekodasid ja väljaõppeasutusi küberjulgeoleku vallas.
