Uudised

Teateid arvutimaailmast.


Veel .est domeenist: enne lendavat hollandlast oli leiutav ESTlane

Leo Siemann Skype´is külas
Praegu üles kerkinud .est domeeni kui Eesti brändi küsimusele on vastust otsitud juba rohkem kui viis aastat tagasi. Suurbritannias elav Leo Siemann tuletab oma kunagisi mõtteid nüüd jälle meelde. Arvamuslugu on pärit Eestileiutaja.net portaalist ja avaldatud autori loal.
 
Selge, et Eestile on uut brändi tarvis, mis meid paremini tutvustaks ja vingemalt müüks. On ju meie ekspordinäitajad viimastel aastatel langenud ning kahjuks ei tea enamus inimesi maailmas ikka veel mis on Eesti ja kus on Eesti.

Google Home - rääkiv tehisintellekt keset sinu elutuba

Amazon ja Microsoft on inimkõne mõistvat tehisintellekti juba mõnda aega arendanud, nüüd teeb ka Google esimese füüsilise sammu oma uue, soolatopsi meenutava tootega Google Home. See on karp, mis kuulab kaugmikrofonidega, mida sa räägid, saab jutust ja käsklustest aru ning vastavalt saadud ülesannetele kas otsib midagi netist, paneb muusika mängima, keerab termostaadist sooja juurde, salvestab pere-elu valvekaamerast või lihtsalt arendab tehisintelligentset vestlust.

Paabeli kala on valmis: pista kõrva ja see tõlgib võõra keele oma keelde

Ainult 130 dollarit ja kõrva paigaldatav lihtne automaattõlk on varsti sinu! idufirma Waverly Labs teeb Bluetoothiga kõrva asetatavat seadet, mis kuulab, mis vestluspartneril öelda on ja tõlgib selle jooksvalt sinu soovitud keelde. Kõlaripaar maksab 130 dollarit - ühe pistad enda, teise vestluspartneri kõrva.

Taas saame rääkida Nokiast: 10 Gbit/s Internet üle kauge kaabli on kohe olemas

Kumb on kiirem, kas kaabel- või traadita Internet? Mõni aeg tagasi oli vastus üks: kaabel muidugi. Aga kui kaablis ei jookse valgus, vaid peab läbi ajama aastakümnete vanuse vask-kaabliga, nn koaksiaaliga, ille kaudu kunagi analoog-telekanaleid koju toimetati? Siis on võitlus juba üsna tasavägine. Põhjanaabrite Nokia on selles valdkonnas tegija ning pole püssi põõsasse visanud. 10 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirus on saavutatud DOCSIS 3.1 standardiga üle hübriidvõrgu: koaksiaalkaabel jookseb lõppkasutaja juurest jautusseadmesse, kust edasi läheb valguskaabel teenusepakkuja juurde.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.