2011. aasta lõpuks moodustab Ericssoni ootuste kohaselt enam kui 80 protsenti mobiilse lairibaühenduse loomiseks mõeldud raadiotoodete tarnetest RBS 6000, Ericssoni multistandardne tugijaam, mida toodetakse ka Ericssoni Tallinna tehases. Neid tugijaamu valmistatakse Tallinnas 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel.

Ericsson tarnis esimese tugijaama Eesti kliendile EMT-le täpselt aasta tagasi. RBS 6000 on universaalne tugijaam, mis tagab operaatorile võrguteenuse nii LTE, 3G kui 2G GSMi võrkudes. Seega on uut tugijaama hankides kohe olemas ka valmidus neljanda põlvkonna andmesideks.

Ericssoni uuringute tulemused, mis põhinevad toimivates võrkudes läbi viidud mõõtmistel, näitavad, et ülemaailmne mobiilne andmeside 2010. aastal enam kui kahekordistus ning prognooside kohaselt peaks mobiilne andmeside järgmise mõne aasta jooksul igal aastal pea kaks korda kasvama.

13. juunini saab end registreerida Tartu Ülikooli vabaainele "Arvutimängude loomine ja disain", kus kursuse läbija saab kõik põhiteadmised plaanipäraseks arvutimängude loomiseks (sh mängude psühholoogia, analüüs ja turustamine), oskuse luua mänguideedest praktilisi kavandeid ning neid projektina ellu viia.

Kursuse käigus valmib õppijal ka arvutimängukavand ning koos tiimiga luuakse arvutimäng. Osalejad saavad lektorilt ja ülikoolilt abi mänguloomise tiimide koostamisel, partnerite leidmisel ning oma mängude turustamisel pärast kursuse läbimist.

Kuulujutud said täna ametliku kinnituse: Computex Taipei Microsofti partnerüritusel tutvustas Microsoft esimest korda avalikkusele oma uue operatsioonisüsteemi olemust põhjalikumalt.

Töönimetusega "Windows 8" arendatav operatsioonisüsteem tuleb nii väiksemate ekraanidega puutetundlikele tahvlitele kui suure ekraaniga meediakeskustele. 

Täiesti uue välimusega on nn avaekraan (allpool pildil), kust saab kiiresti rakendusi käivitada. Veidi meenutab see Microsofti Windows Phone 7 mobiiliplatvormi edasiarendust. Avaekraan asendab senise Windowsi Start-menüü üle-ekraanilise menüüga (kuid ka vanamoodi töölaud on endiselt kättesaadav).

Samsung Electronics uuris, mida Baltimaade inimesed oma nutitelefonidega teevad ja selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.

Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.

Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga. 

Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

Kolmandat kevadet järjest kogunevad NATO küberkaitse spetsialistid Tallinna, sest NATO küberkaitse kompetentsikeskus korraldab 7.-10. juunil Draamateatris taas rahvusvahelise küberkaitse konverentsi. Üritus 290 osalejaga 37 riigist võtab põhiteemaks riiklike küberjõudude loomise ja arendamise. Konverentsi avab president Toomas Hendrik Ilves.

Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti. Sellega tahetakse vabastada mobiilse interneti ressurss tavakasutajatele, kes näiteks torrentiga suuri faile pidevalt alla ei laadi.

Enne piirangute seadmist teavitatakse sellest klienti SMS-iga ning kui klient sõnumi järgselt oma internetikasutust korrigeerib, siis Elisa piirangut ei rakenda. Kui hoiatus ei mõju, piiratakse kliendi mobiilse interneti kasutus kuni jooksva kuu lõpuni kiirusele 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/ üleslaadimisel, millest teavitatakse klienti samuti SMS-iga. 

Parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse lahenduste leidmiseks korraldatud konkursile laekunud 27 võistlustöö seast tunnistati parimaks Ilmar Kurvitsa töö „Healthconnect“, mis lihtsustab mobiilse rakenduse näol käsimüügiravimite ja neisse puutuva info leidmist ning ravimite ostmist.

Grand Prix vääriliseks peetud „Healthconnect“ on põhimõtteliselt m-apteek, mis aitab huvilisel leida nii lähimat apteeki kui ka vajalikku ravimit ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Rakendust on võimalik kasutada mobiilse makse teostamiseks ning edasiarenduse korral ka spetsialistiga ühenduse saamiseks, et nõu küsida. Riikidel oleks võimalik antud rakenduse abil näiteks kriisiolukordades ja –piirkondades ravimiinfot jagada.

Kui varem pidid näiteks kärudega tegelevad firmad domeeninimes hoopis karudega tegelema, siis juuni keskel võib omale ära registreerida õige, täpitähtedega domeeni. Karurent.ee-st saab siis kärurent.ee, nii nagu peab. Esimese nädalaga on praegu kehtival päikesetõusuperioodil tehtud taotlusi 20 täpitähtedega domeenile.

Nagu selgub Baltimaades läbi viidud mobiilikasutajate uuringust, on nüüd igal viiendal mobiilikasutajal Eestis taskus nutitelefon.

Uuringu viis maikuus läbi Samsung Electronics ja küsitles igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et kaardistada nutitelefonide kasutajate eelistusi. Tulemuste kohaselt on kõige enam nutitelefonide kasutajaid Leedus - 28 protsenti, seejärel Eestis - 21 protsenti ning viimasel kohal on Läti 15 protsendiga.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti nutitelefoni kasutaja keskmisest suurema sissetulekuga ning vanem kui 25 eluaastat. 58 protsenti siinsetest nutitelefonide kasutajatest on naised.