fbpx Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule saabus võimas digiteerimisseade | AM.ee

Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule saabus võimas digiteerimisseade

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).

Digiteerimisseade Digitizing Line (DL) 3003 on valmistatud Šveitsi firmas 4DigitalBooks - ASSY SA. DL-3003 on ainus omataoline täisautomaatne skanner, mis võimaldab automaatses töörežiimis skaneerida ka suuremõõtmelisi teavikuid, nt ajalehti ja ajakirju kuni A1 formaadis. 

Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule tarnitav DL-3003 on praeguse seisuga suurim ja võimsaim digiteerimisseade Baltimaade raamatukogudes. Lähim analoogne vanema põlvkonna skanner asub Soome Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses Mikkelis.

DL-3000 seeria skannereid kasutatakse ka Norra, Slovakkia ja Tšehhi rahvusraamatukogudes, samuti näiteks Stanfordi Ülikooli raamatukogus Ameerika Ühendriikides.

Šveitsis valmistatud digiteerimisseade on moodsa tehnoloogia tippnäide, mida on akadeemilise raamatukogu jaoks täiustatud. Suures osas käsitsitööna valminud seadmel on kaks 170 megapikslise eraldusvõimega digikaamerat ja automaatse lehitsemise pneumoseade.

Vajadusel saab trükisest teha nii detailseid kujutisi, et suurendusel on näha isegi paberikiud.

Masinat seadis raamatukogus üles selle konstruktor, Šveitsi insener Ivo Jossinger. Ta kinnitas, et seadme lehitsemis- ja pildistamisjõudlus on kuni 3500 lehekülge tunnis, kui vaid inimesed jõuaksid piisavalt kiiresti kopeerimislaual trükiseid vahetada.

SA Archimedese toel soetatud seade maksab ligi 224 000 eurot, raamatukogu kanda jäi sellest viis protsenti.

Maailma ühe moodsaima digiteerimisseadmega plaanitakse teadus- ja õpperaamatukogus enam kui 2,5 miljoni köitelise kogu digikujule viimise. Alustatakse vanimast, harulduste osakonnast. Algselt Oleviste kiriku raamatukogu baasil arenenud osakonna vanemad säilikud on 16. sajandist, vanimad kirikuraamatukogu raamatud aastast 1552.

Hiigelseade tuli sisse upitada fassaadi tehtud suuremast avast.

Lõplik paikatõstmine käis laokärudega. Ja siis algas häälestamine kaasasõitnud Šveitsi konstruktori poolt.

FOTOD: TALLINNA ÜLIKOOLI AKADEEMILINE RAAMATUKOGU

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.