Tehisintellekti kasutuselevõtus algab tänavu teine laine, mida ei juhi suured AI-keelemudelid, vaid hoopis väiksemad ja täpsemad lahendused, prognoosib Telia ärikasvu juht Margus Vaino. Kuigi kellegi tööd tehisaju veel ära ei võta, muutub see järjest targemaks ning eksib üha harvem. 

„Tehisintellekti maailmas on olnud viimased kaks aastat nagu kullapalavik – kõik kaevavad, keegi ei tea täpselt mida, aga raha voolab. Kui vaadata USA 500 suuremat börsiettevõtet, siis ligikaudu pool nende turuväärtusest tuleb firmadelt, mis tegelevad just tehisintellekti arendamise või kasutamisega,“ räägib Vaino.  

2026. aastal toimub aga AI senises arengus fundamentaalne nihe: AI-võimekus ei ole enam ainult tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google’i ja Microsofti pärusmaa, vaid tehisintellekti kasutuselevõttu hakkavad juhtima hoopis väiksemad ja täpsemad keelemudelid ja lahendused. „Ka USA telekommunikatsiooniettevõte AT&T on nentinud, et peenhäälestatud väikesed keelemudelid muutuvad 2026. aastal küpsete ettevõtete põhitööriistaks, sest kui need on korralikult häälestatud, vastavad need täpsuselt suurtele mudelitele, aga on märkimisväärselt odavamad ja kiiremad,” sõnab Vaino. 

Samuti prognoosib ta, et tänavu vähenevad AI vead nii palju, et süsteeme saab hakata usaldama kriitilistes rakendustes, näiteks meditsiinis, õiguses ja infrastruktuuris pideva inimkontrollita. 

„See on murrangupunkt. Alles siis, kui usaldus on paigas, saab AI tõeliselt autonoomseks. Sellega koos tulevad ka AI-agendid. Mitte lihtsalt vestlusrobotid, kes vastavad küsimustele, vaid autonoomsed süsteemid, mis suudavad iseseisvalt täita keerulisi mitmeetapilisi ülesandeid: hallata e-kirju, koordineerida projekte, kirjutada ja testida koodi. AI ei ole enam abistaja ega äpp. Sellest saab kaastöötaja,” selgitab Vaino. 

Tööturul tähendab see, et väärtuslikumaks muutub töötaja, kes mitte ei oska kiiresti kirjutada, vaid teab, mida ja miks kirjutada. Samas hoiatab ta, et AI-agentidega kaasnevad ka ohud. 

Vaino usub, et just tarkvaraarendus on valdkond, kus AI mõju on näha kõige selgemalt. See ei kao, kuid muutub põhjalikult. „Arendaja amet liigub käsitöölise ametist masina operaatoriks — visioon, õiged põhimõtted, seadistused, hooldus ja vigade parandamine. Koodi kirjutab masin vastavalt lahenduse visioonile. Programmeerija töö on see visioon luua,” selgitab Vaino. Eelisolukorras on siin kogenud arendajad, kelle jaoks on AI superjõud. „AI põhitõde on lihtne – ta muudab juunioroskused ebaoluliseks ja võimendab ekspertoskusi.” 

Kui 2026 ei ole Vaino sõnul aasta, mil AI hakkab töötajaid asendama, tuleb siiski meeles pidada, et kuna tehisajul ei ole kogemusi, uskumusi ega maailmavaadet, jääbki see pakkuma keskpäraseid soovitusi. 

„Läbimurre tuleb aga originaalsusest ehk spetsiifilisest teadmisest või kogemust konkreetse olukorra lahendamiseks,” räägib ta, et tööandja jaoks muutub järjest väärtuslikumaks inimene, kellel on valdkonna jaoks olulised teadmised ja kogemused juba olemas.