ABB koostöös Sapio Research’iga läbi viidud mastaapne uuring, kuhu kaasati 2700 otsustajat 15 riigist, maalib pildi maailmast, mis on küll teadvustanud probleemi, kuid maadleb lahenduste elluviimisega. Kuigi 63% ettevõtetest on juba energiatõhususse investeerinud, seisavad paljud silmitsi kummalise takistusega. See pole raha- ega tahtepuudus, vaid suutlikkus pikaajalisi plaane järjepidevalt rakendada.

„Energiatõhususest on saanud äritegevuse järjepidevuse ja pikaajalise väärtuse loomise alus. See on turulepääsu tingimus,“ selgitab olukorda ABB Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. Tema sõnul on energia optimeerimine tänaste tööstusjuhtide laual prioriteet number üks, kuid komistuskiviks saab sageli pikaajaline fookus.

Rohkem kui lihtsalt pirni vahetamine

Energiatõhususest rääkides tehakse sageli viga, vaadeldes seda kui rida üksikuid projekte – nagu vahetataks kodus hõõglambid säästupirnide vastu ja loodetaks imet. Tööstuses see nii ei käi. Edu saavutavad need, kes vaatavad süsteemi kui tervikut.

Patrikainen toob välja, et parimad tulemused sünnivad siis, kui energiatõhusust juhitakse süsteemselt:

„Kõige edukamad ettevõtted vaatavad kogu süsteemi tervikuna: alates mootoritest ja muunduritest kuni digitaalsete juhtimis- ja optimeerimislahendusteni. Selline lähenemine aitab saavutada nii väiksemat energiakulu kui ka paremat tootlikkust.“

Eestis on meil juba ette näidata edulugusid, mis kõlavad peaaegu uskumatult. Näiteks ühes kohalikus puidutööstuses suudeti ABB SynRM-tehnoloogiaga (ülitõhusad sünkroon-reluktantsmootorid) ja digitaalsete "tarkade" lahenduste abil vähendada energiatarvet ligi poole võrra.

Digitaalne revolutsioon ja elukaare kulud

Uuringu kohaselt on digitaalsed energiajuhtimise lahendused tööstuses hoogu kogumas – umbes kaks kolmandikku ettevõtetest on need juba omaks võtnud. See on positiivne märk, sest andmed on uue ajastu "kütus", mis võimaldab teha kaalutletud otsuseid.

Siiski on üks valdkond, kus ettevõtjad kipuvad veel silma kinni pigistama. Ainult 37% uuringus osalenutest hindab investeeringuid tehes seadme kogu elukaare kulusid. Tihti vaadatakse vaid ostuhinda, unustades, et odav seade võib kümne aasta jooksul "süüa" kordades rohkem energiat kui esmapilgul kallim, kuid säästlikum alternatiiv.

Järgmine samm on süsteemne pööre

Tööstuse energiapöörde järgmine etapp ei seisne enam uute tehnoloogiate ootamises – need on juba kohal. Küsimus on julguses ja oskuses viia strateegilised eesmärgid praktilisse kasutusse. Nagu märgib Patrikainen, määrab edu võimekus liikuda andmepõhiste otsuste ja süsteemse koostöö suunas.

Kui soovid süveneda uuringu üksikasjadesse, on raport kättesaadav siit: "End-to-end energy intelligence. Closing the efficiency execution gap."

Uuringu põhinäitajad