? Auto pardakaamera on praegu paljude sõidukijuhtide jaoks asendamatu abiline. Väike seade aitab dokumenteerida liiklusõnnetusi, võtta vahele kindlustuspettureid, jäädvustada liiklusraevu, aga ka ootamatuid ja meelelahutuslikke hetki. Isegi politsei on kinnitanud, et salvestistest on menetlustes abi, olgu siis tegu liiklusõnnetuse või näiteks tahtliku tagurdamisega sõiduteel. Kuidas leida endale õige, kõige paremini sobiv pardakaamera?

! Hansaposti veebikaubamaja IT- ja nutitoodete ostujuht Kaimar Kiik jagab soovitusi, mida pardakaamerat ostes võiks silmas pidada, et mitte hiljem oma valikus pettuda.

Eelarve

Pardakaamerate hinnad jäävad üldjuhul 50 ja 300 euro vahele ning valik on lai. Reeglina kehtib põhimõte, et kallimal on nii parem kvaliteet kui rohkem funktsioone, aga igaüks peaks enda jaoks läbi mõtlema, milliseid võimalusi tal vaja võiks minna.

Videokvaliteet

Pisidetailide tuvastamiseks on videokvaliteet väga tähtis. Siin peaks silmas pidama kolme näitajat: resolutsiooni, kaardivahetussagedust ning objektiivi kvaliteeti. Hea videopildi saamiseks võiks resolutsioon olla vähemalt 720 pikslit või veel parem 1080 FullHD. Kaadrisagedus võiks olla 30 kaadrit sekundis, mis tagab detailide teravuse säilimise ka kõrge sõidukiiruse juures.

Vaatenurk

Mida laiem on vaatenurk, seda rohkem jääb infot kaamerapildile. Üldjuhul piisab 120-140 kraadist, mis tuvastab ka vastassuunast tuleva auto numbrimärgi. Kallimatel kaameratel võib ulatuda vaatenurk 178 kraadini. Üldiselt tasub siiski arvestada, et kaugel asuvad objektid jäävad pildile mõnevõrra moonutatult.

Salvestus ja kiirendusandur

Salvestamise vaates saab jagada pardakaamerad kolmeks.

1. Odavatel pardakaameratel puudub video ülesalvestuse võimalus ehk mälukaardi täitudes uut infot peale ei salvestata.
2. Mõnevõrra kallimatel kaameratel on ka salvestamise funktsioon ning kaardi täitudes hakatakse vana infot üle kirjutama.
3. Osadel ülesalvestamise võimalusega kaameratel on G-sensor ehk kiirendusandur, mis tuvastab järsu kiirusemuudatuse või kokkupõrke ning tõstab pärast filmimise lõpetamist ohuolukorraga videoklipi eraldi kausta, kus seda üle kirjutada ei saa. See tagab, et tähelepanu nõudvad videod on alati vajadusel käepärast.

G-sensori olemasolul tuleb selle tundlikkust ise timmida, et kõiki pidurdusi ja aukudest läbisõitmisi ei peetaks tundlikuks ja säilitamist vajavaks informatsiooniks. Osad mudelid suudavad registreerida ka oma sõidurealt kõrvalekaldumisi ja eessõitvale autole liiga lähedale jõudmist ning juhti hoiatada.

GPS ja näidud

Praktiliselt kõik kaamerad näitavad videos kuupäeva ja kellaaega. Osadele kaameratele on sisseehitatud GPS, mis salvestab auto kiiruse ja asukohakoordinaadid video logisse. Kas seda pidada oluliseks või mitte saab otsustada juba kaamera ostja, tavaliselt teeb GPS pardakaamera 30-50 euro võrra kallimaks.

Öine pilt

Suur osa õnnetusi juhtub pimedal ajal. Kui kaameras on kasutatud LED-valgustit, siis peegeldub auto esiklaas salongi tagasi ja suurt kasu öisest filmimisest pole. Pimedas salvestamiseks on parimad infrapunalampidega ja võimalikult suure sensoriga kaamerad.

Liikumisandur

Liikumisanduriga kaamera hakkab sõitu alustades automaatselt salvestama. Samuti tuvastab andur liikumise pargitud auto juures ja filmib üles auto juures askeldavad inimesed.

Mälukaart

Olenemata sellest, kas kaamera on soodne või kallis, peab mälukaart olema mahult suur ja kiire. Soovitatav on valida 16 GB või suurem kaart, siis pole ohtu, et liiklusõnnetusele eelnev videolõik kohe üle kirjutatakse. Liikuvat pilti salvestatavate kaamerate puhul on oluline ka mälukaardi kiirus, soovitatav mälukaardi klass võiks olla vähemalt 10. Aeglase mälukaardiga võib tekkida olukord, kus salvestatavat videot ei suudeta piisava kiirusega mälukaardile talletada ja videoregistraator võib salvestada failid vigaselt või kaart sootuks kokku joosta.