Artiklid ja blogid tarkvara teemadel - arendus, testimine...
Arvutimaailma veeb on olnud täpselt kaks aastat varjusurmas. Mis see siis olgu - IT ajakiri ja pole veebi? Üritame seda viga nüüd parandada. Parem hilja, kui üldse mitte kunagi.
Praegu on tegemist testveebiga, siin võib veel palju muutuda...
Kui varem pidi Skype´i kasutamiseks ostma endale vähemalt pihuarvuti, siis nüüd piisab nutitelefonist – uus Skype 2.2 for Windows Mobile mahub ka lahjema protsessori, vähema mälu ja puutetundliku ekraanita mobiilidesse.
Skype aitab mobiiltelefonis teha tasuta kõnesid, helistada SkypeOut-paketi abil odavamalt teistesse võrkudesse või lobiseda jutukaaknas oma kontaktidega, kui telefon on WiFi-võrgus. See on mõnes mõttes läbimurre Skype´i kasutamisel, sest seni oli kõrvaklappide ja mikrofoniga arvuti taga jändamine tülikas ja tasuta kõnede järgi tekkis ikka vajadus tavaliselt kuskil arvutist eemal olles.
Mac-i OS X ja BSD Unix on kõige turvalisemad ja töökindlamad keskkonnad internetis viibimiseks, kõige ebaturvalisem on aga Linux .
Inglismaa internetiturva firma mi2g analüüsis aasta jooksul rohkem kui 235 000 turvaauku, mis ohustavad permanentselt võrgus olevaid arvuteid.
Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14
Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KTalaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.
11. detsembril tutvustati riigi andemekogude moderniseerimise programmi Xtee. X tee on süsteem, mis võimaldab asutustel, juriidilistel ja füüsilistel isikutel vastavate õiguste olemasolu korral pärida üle Inetrneti andmeid riigi andmakogudest. Süsteem tagab sealjuures piisava turvalisuse andmekogude päringute ja seal saadud vastuste käsitlemisel.
X-tee programmi eesmärk
Veel viis aastat tagasi polnud tavalisel koduarvutil ning muusikal suurt pistmist, kui taustahelid arvutimängudes välja arvata. Praegu on keskmine uus PC igati võimeline täitma näiteks muusikakeskuse, teleka, videomaki kohuseid.
Paljud MP3-muusikaga tegelejad on kokku puutunud ka lihtsama helitöötlusega, muuhulgas audiolaserplaatide kõrvetamisel. Samuti on Internetis prii-,vaba- või piraattarkvarana kõikvõimalikud heli tekitamiseks ja mudimiseks vajalikud programmid, osa autorite sõnul ka professionaalseks kasutamiseks.
Sülearvutid pole Linuxi jaoks probleem, kuid tuleb tunnistada, et paigaldamine ja seadistamine on mõnevõrra raskem kui lauaarvutil. Asi on selles, et sülearvutid on väga erinevad. Isegi sama firma sama numbriga mudelid võivad sisult erineda. Näiteks minu põhilist töövahendit - Toshiba Satellite Pro 4220 - on toodetud kahe täiesti erineva videokaardiga. Kuid mõningase nokitsemise tulemusena saaab tavaliselt kogu riistvara tööle. Isegi enamus winmodemitest (odavad tarkvaralised modemid, mida oli pikka aega võimalik kasutada ainult Windows keskkonnas) pole probleem.
Järgnevalt mõned näited, mis on läinud arvutikuritegude ajalukku.
1988. aastal laskis 23-aastane ülikooli lõpetanu Internetti lahti esimese ussi. Eksperimendina võrku paisatud kahjutegija hakkas meeletu kiirusega ise paljunema ja arvuteid nakatama. 1990. aastal mõisteti noormehele 400 tundi ühiskondlikku tööd ja 10 000 dollarit trahvi.
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
