On asju, mis tunduvad muutumatuna kestvat ajast aega. Päike tõuseb idast, lumi on valge ja Windowsi krahhi puhul ilmub sinine surmaekraan. See viimane, tuntud kui BSOD (Blue Screen of Death), on olnud Windowsi operatsioonisüsteemi lahutamatuks, ehkki kardetud osaks üle nelja aastakümne. Mälestusvärinaid ja südamepekslemist tekitav sinine taust koos tehniliste koodide ja morjendava sõnumiga on olnud digitaalse ajastu omamoodi märgiks – viimane piir, kust tagasiteed polnud. Kuid nüüd on see lõppemas.

Eesti tudengivormeli meeskond Formula Student Team Tallinn esitleb homme, 21. juunil kell 13:00 Rakett69 Teadusstuudiotes oma uusimat saavutust – isejuhtivat elektrivormelit FEST25, mis on pärast pikka ja intensiivset arendus- ning ehitustööd valmis saanud.

Esitlusele järgneb demosõit juhiga ja juhita Ülemiste City D parklas kell 14.30. Siis saab uudistada nii uut kui ka varasemaid vormeleid, ning tutvuda tänavuste uuendustega.

Telia saatis 2024. aastal oma klientidele enam kui 530 000 äikese eest hoiatavat SMS sõnumit. Osaliselt tänu sellele kahanes äikesega seotud kliendipöördumiste hulk enam kui kaks korda ning ettevõte jätkab hoiatavate sõnumite saatmist ka sel suvel. 

Telia poolt välja arendanud lahendus kasutab tehisaru, mis kontrollib igal hommikul ja õhtul järgneva 12 tunni ilmaennustust. Kui tuvastatakse, et mõnes Eestis piirkonnas on äikese esinemise tõenäosus suurem kui 40 protsenti, edastatakse selle piirkonna klientidele hoiatav SMS-sõnum. 

Kas oled kunagi tundnud, et sinu teadmistejanu võiks anda oma panuse tehnoloogiamaailma, mis on pidevas muutumises? Tallinna Tehnikaülikool saatis toimetusele teate, et avab ukse süvitsi minevasse teadusmaailma, pakkudes doktorantuuri neljas erinevas valdkonnas, mis on hea tulevikku suunatud karjäärivõimalus.

Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

Microsofti värske, juba viies iga-aastane Work Trend Indexi (WTI) raport kuulutab välja uue ajastu, nn Liiderettevõtte (Frontier Firm) sünni. Need on teerajajad, kes on mõistnud, et tuleviku edu võti peitub nutikas liidus tehisintellekti ja inimeste vahel, kirjutatakse raportis. 

Rapord kirjeldab teekonda maailma, kus tehisintellekt on muutumas tellitavaks võimekuseks ja inimesed töötavad käsikäes digitaalsete agentidega.

^{(Tagareas vasakult) Ats Albre, Lauri Almann, Ivo Suursoo, Sven Aulik, Anna-Greta Tsahkna, (esireas vasakult) Urmas Kõlli, Triin Kalinin, Kedi Välba ja Andre Visse. Foto: Joanna Jõhvikas}

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed valisid uue 9-liikmelise juhatuse, kes hakkab suunama organisatsiooni tööd aastatel 2025–2027. 

Presidendi ametis jätkab Ats Albre, asepresidendiks valiti Aktors OÜ tegevjuht ja juhatuse liige Kedi Välba. 

^{Pilt Eesti koolist, kus õpetatakse tehisaru abiga on tehtud pildigeneraatoriga Imagen 3 selle artikli sisu põhjal.}

Kas Eesti õpilased on valmis astuma tehisintellekti ajastusse? Vastuseks on ilmselt "jah!", sest just loodi sihtasutus TI-Hüpe, mille eesotsas seisab tehnoloogia- ja haridusmaailma tipptegijate ja visionääride meeskond. 

Stardipauk uuele haridusrevolutsioonile, mis tahab korrata Tiigrihüppe edu, lubab noortel ja õpetajatel haarata kinni maailma juhtivate tehisintellekti rakenduste pakutavatest võimalustest.

Pildil (vasakult paremale): Dr. Matthias Kaulke (Cloud Ahoi turbejuht), Priit Kongo (Net Groupi tegevjuht), René Beck (Cloud Ahoi juhtivkonsultant), Indrek Pajumaa (Net Groupi vanemkonsultant), Matthias Voss (Cloud Ahoi tegevjuht)

Eesti järi- ja tarkvaraarenduse ettevõte Net Group laieneb Saksamaale, ostes sealse tehnoloogiaettevõtte, mis pakub terviklikke küberturvalisuse lahendusi era- ja avalikule sektorile. 

Midagi on toimumas Euroopa südames. Tuule suund on muutumas, õhus on tunda ootusärevust. Kas me seisame lõpuks ka EL-is uue ajastu lävel? Brüsselis on tehtud otsus, mis võib meid tehisaru trendile jrele viia, et ei jääks enam sellest rongist lootusetult maha.

Euroopa Komisjoni toetussummad tehisintellektile kasvavad. Mis aga tegelikult peitub selle ambitsioonika plaani taga? Kas see on võti helgemasse homsesse või sumbub kõik bürokraatiasse ja regulatsioonidesse?