Abi saabumine ei tohi enam tänu uudsele tehnoloogialahendusele takerduda selliste pisiasjade taha nagu asukoha täpsustamine ja kohalejõudmiseks õige tee valimine. Tulevikus läheb aga kogu hädaaabi, politsei, kiirabi ühisele numbrile 112. Ühiselt jagatakse ka geoinfosüsteemi, mis aitab abi võimalikult kiiresti vajajani toimetada.

Praeguseks on Eesti-Šveitsi ühistööna valminud projekt maksumusega 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits. Kaardil on näha pääste- ja kiirabiautod, kuid tulevikus ka politseimasinad. 102 põhiautot, operatiivkorrapidajate juhtimisautod 25 tk ja 5 demineerimissõidukit. 83 autol on peal uus süsteem, mis annab teada, milline on õnnetus- või sündmuspaigale lähim operatiivauto.

Jaapanis hakatakse vanurite hoolduskeskustesse aina enam suhtlemisroboteid paigutama. Eks varsti levib see ka nooremate inimeste sekka. Näiteks keskklassi perre. Poolteist miljonit dollarit Indiegogo keskkonnas stardiraha kogunud Jibo on üks neist robotitest, mis ei vasta masinlikult küsimustele, vaid üritavad olla ka sotsiaalsed. Jibo on lisaks loodud universaalseks pereabiliseks.

Jälle üks vidin juures? Jah. Kui perre on vaja veel üht suhtlevat ja lahket pereliiget, siis Jibo ilmselt sobib. Kes aga on igasugustest lisavidinatest tüdinud, sellele oleks järjekordse vidina teke kindlasti liig. Kuid samas võiks see sotsiaalne robot vähendada oluliselt pereliikmete arvuti taga istumise aega - jälle peab arvuti lahti tegema, et pileteid osta, saatekava valida, pildialbumit telekasse saata, e-poest osta? No milleks. Las masinad teevad, saades tavalisest kõnest aru.

Olete seda kuulnud? "Ma ei taha sinuga telefoni teel sellest rääkida. Saame kokku, räägime näost näkku."

OK. Teeme seda. AM-i testimistiim tegigi, aga kokku ei viitsinud ikkagi tulla - rääkisime näost näkku UCi2i keskkonna abiga. Odavam oli ka kui kokku üksteise juurde sõitma hakata.

UCi2i imelik nimi tähendab inglise keeles hääldatuna midagi selgemat: ju-sii-ai-to-ai ehk lahtiseletatuna You See Eye to Eye või midagi sellist. Hammas hamba, silm silma vastu. Üle Interneti. Kuid UCi2i pole tavaline järjekordne videokonverentsitarkvara. Seekord on tegemist süsteemiga, mis ühendab silm silma vastu peaaegu misiganes lahendused: olgu teises otsas lihtne videokonverentsi tarkvara, Telepresence süsteem või midagi muud. Erinevad koodekid pannakse kokku ja ühendatakse üheks konverentsikõneks.

Kui aastaid tagasi oli moesõnaks pilv, siis nüüd paistab pilevde vahelt uus buzzword - asjade Internet ehk Internet of Things (IoT). See, et mobiilid, külmkapid, mikrolaineahjud omale IP aadressi saavad, on juba tavaline ja läbikorrutatud teema (ehkki pole veel massidesse jõudnud). See aga, et "pehme" elektroonika hakkab imbuma no näiteks kasvõi poes müüdava piima või vortsi pakendisse või ütleb netiühendusega masinale, kui kaua sees olevat toitu kõlbab süüa, see on nüüd järgmine uus suur asi.

Alles lõppes Google´i I/O konverents, kus tehnoloogiaettevõte tutvustas uusi äsja välja tulevaid lahendusi, kui juba on esimesed tootjad välja kuulutamas oma tooteid, mis neid uusi lahendusi kasutavad.

LG Electronics tutvustas eile LG G Watchi nutikella, mis on varustatud Google’i uue Android Wear´i operatsioonisüsteemiga. Minimalistliku disaini ja nuppudeta G Watch ühendub ka teiste Androidiga seadmetega ning võimaldab kiiret ja lihtsat ligipääsu vajalikule infole.

Google´i isesõitvad autod on juba käinud testsõitudel linnatänaval ning läbinud kogu USA idakaldalt läänekaldale ja vastupidi. Nüüd on Google esitlenud ka oma naljakanäolist kontseptisooni täiesti rooli ja pedaalideta väikesest kahekohalisest autost. Lapsed näevad asjal potentsiaali ja juba küsivad: isa, kas sa tahaksid sellist autot perre?

Isa võib-olla perre tahaks, aga endale ilmselt mitte. See on üks probleem, kuid kindlasti ületatav. Siin aga on Mashable kokku kogunud kaheksa küsimust, mis 2015. aastal müügile jõudva uue mini-isesõitjaga võivad kerkida.

Tänapäeva ärevatel aegadel, kui võivad ära kuluda näiteks oskused mobiililevi kadudes internetiühendus luua, võib osutuda ka üsna praktiliseks kaameraga drooni juhtimisoskus. See ongi AM-i esimene droonitest. Õigemini küll nelirootori ehk quadcopteri test.

Tõelised profid tõstavad muidugi õhku tuhandeid eurosid maksva õhusõisuvahendi ja vaatavad FPV-ga (First Person View ehk vaade lennuki kokpitist, mis transleeritakse lennukijuhi maapealsesse pulti), kuhu mehitamata õhusõiduk sõidab ja juhivad operatiivselt. Muide, ka Hubsan X4 sai sel aastal oma FPV-mudeli, kuigi nii väikese lennukaugusega pole seda eriti muuks vaja kui harjutamiseks.

12 kuuga on Osta.ee-sse müüki jõudnud juba üle 100 domeeni. Hinnad pole mõnel domeenil üldse odavad, näiteks praegu saab domeeni venemaa.ee kohe välja osta 2800 euroga.

USA.ee aga müüdi 305 euroga ja see viib nüüd Ameerika autode müüja juurde.

Viimase 12 kuuga on ostu-müügikeskkonnas Osta.ee oksjonimüüki pandud või rendile pakutud üle 100 veebidomeeni. Alghinnaga 10 senti läks oksjonile domeen Venemaa.ee, mille pakkumised on kerinud juba üle 105 euro.

Eile õhtul kuulutati Barcelona Mobile Wolrd Congressil välja selleaastased tehnoloogiaauhindade võitjad. Esimest korda tuli üks auhind ka Eestisse. Regio / Reach-U toode Demograft kuulutati parimaks mobiiltehnoloogialahenduseks  "Best Solution for Growing Smaller or Independent Networks". Maailma suurimal ja tähtsaimal mobiilivaldkonna konverentsil on see silmapaistev saavutus. Auhinna võttis vastu Teet Jagomägi. Reach-U osales Mobile World Congressil ka oma stendiga.

Nii nagu Oskar Lutsu Paunveres tuli rehekendus tahvlile teha, nii hakkab olema ka varsti koolides. Digitaalsetesse klassidesse hiilivad tahvlid, mis kodudes juba ammu olemas, aga lisaks saab õpetaja suure puuteekraani ning infosüsteemi, mis tagapingis ülesande kallal vaevlejast ka õpetajale infot jagab.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis avati reedel esimene digitaalne klass, mille paigaldas Samsung. Infotehnoloogia aitab muuta õppeprotsessi digitaalses klassis atraktiivsemaks. SOS Lasteküla poolt Samsungi heategevusprojekti abil omandatud ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile kingitud digitaalses klassis on õppimiskohti 30-le lapsele.