Kommertstekst

Bitcoin ehk bitimündid on üks virtuaalse raha variantidest, mis on kogunud viimaste aastate jooksul kõige rohkem tuntust ning seda üle maailma.

Hollandis asuv Arnhem on saanud nimetuse „bitimüntide pealinn“. Eelmise aasta oktoobris toimus seal „Arnhem Bitcoin Metropolis“, kus osales ka CoinTelegraph’i esindaja Allen Scott. Üks ürituse korraldajatest, Patrick Van Der Meijde, leiab et bitimündid on alternatiiv praegusele finantssüsteemile ja ka pankadele, mis on vastutavad majanduskriisi eest.

Eestlaste asutatud idufirma TransferWise tähistas laienemist USA turule pankadevastase aktsiooniga New Yorki finantspiirkonna tänavatel.

Kakssada TransferWise’i protestijat trotsisid New Yorki külmarekordeid löövat ilma, marssides alasti Wall Streetil ja protestides sellega pankade ülemääraste teenustasude vastu.

Millegipärast on nii, et kui mehed sellise tehnikavidina nagu pesumasina kallale asuvad, saab paljudel neist tehniline taip otsa. Poest on võimatu leida lihtsat pesumasinat, kus vajutad nupule ja pesed. Ikka on kümneid erinevaid pesuprogramme, mille kasutamiseks tuleb emalt või naiselt või õelt nõu küsida, mis järjekorras mis nuppe vajutada. Nuppude juures olevate märkide tähendust pole ka võimalik loogiliselt tuletada. Miks see nii on, selle üle imestab kasutajaliideste disainer Peter Fabor ja teeb valmis lihtsa, kolme nupuga pesumasina kasutajaliidese, mille saab igaüks oma masinale kleepida, olles enne asjatundjaga konsulteerinud vajtatavate nuppude kohta. Nii diskrimineeriv kui see ka ei tundu, sellise kolme nupuga pesumasinaga saab 90% juhtudest asjad aetud.

Kuid LG on nutimaailma inimestele leidnud veelgi lihtsama lahenduse, et pesumasina kõik omadused täielikumalt ära kasutada. Abiks tuleb NFC.

Nad õppisid alguses nööri otsas siledal pinnal käima. Siis lasti esimesed koleda häälega tohutult rasked raudkoerakobakad õue iseseisvalt kõndima. Nüüd oskavad nad juba tasakaalu hoida. Jalahoop neid enam ümber kukkuma ei pane. Robotid tõstavad pead ja jäävad jalgadele.

Google teab, milline on tulevik. Just sellepärast ostis ta robotite arendusfirma Boston Dynamicsi, mis valmistas koera- ja kassikujulisi neljajalgseid roboteid. Nende n.ö robotitootmise lipulaev on humanoidrobot Atlas, mis on hakkama saanud ka paljude näiteks päästjate ülesannetega.

Ajujahi konkursil selgusid viis viimast, kes jätkavad võitlust 50 000 eurose auhinna nimel. Neist neli on seotud IT-ga ja kaks olid ka AM-i novembris ennustatud võimalike favoriitide seas sajast väljavalitust - Hivescale ja Huntloc.

Meeskondadel on nüüd aega veel poolteist kuud, et suurendada oma edueeliseid konkurentide ees ja võita.

SEB äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul on kõigil kahekümnel meeskonnal, kes eile žürii ees käisid, potentsiaali oma äriideed realiseerida. “See, et täna pidime välja valima viis meeskonda, ei tähenda, et ülejäänud viisteist peaksid oma idee nurka viskama. Vastupidi – nende hulgast tuleb kindlasti palju edulugusid,” ütles Maasik.

Žüriisse kuulusid Erki Mölder (EASi nõukogu liige), Mart Maasik (SEB), Priit Alamäe (Nortal), Indrek Kasela (investor), Karoli Hindriks (Jobbatical) ja Heidi Kakko (EstBAN).

^{Foto: (CC) Elina Mark / Wikipedia}

Eesti kogub idufirmade kasvulavana kuulsust ja mõned investorid on hämmingus: miks just siin, kõledal ja külmal Läänemere kaldal, kus pole isegi suuri mägesid ega laiu jõgesid, rääkimata rikastest tehastest, on pihta hakanud selline startuppide buum? Üksikud idud kasvavad maailmakuulsaks, kuid rohujuure tasandil vajavad toetust paljud, võideldes oma koha pärast kiirendites ja otsides rahastust.

Kuid alati ei pea hea toode ootama rikka äriingli tähelepanu alla sattumist. Mõnikord aitab ka rahva tahe. Ühisrahastuse saitidel ootavad kümned ideed kastmist kasvõi mõne(kümne) euro kaupa. Soovijad saavad teha annetuse lemmikprojekti heaks ja kui raha õnnestub kokku saada, premeerivad arendajad oma toetajaid kingitustega vastavalt annetuse suurusele.

AM otsis kolmelt ühisrahastamise saidilt - Hooandjast, Indoegogo-st ja Kickstarterist kokku mõned Eesti ideed, mis igaühe panust ootavad. Vaata järgi ja toeta, kui arvad, et see idee võiks elujõuliseks saada. Või vaata, millised on suuremad edulood.

Gartner ennustab (või hoiatab, kuidas kellegi jaoks tundub), et 2020. aastaks ehk juba viie aasta pärast sõidab maailma teedel veerand miljardit võrku ühendatud ja isejuhtivat autot. 

Võrku ühendatud autod moodustavad viie aasta pärast olulise osa nutistust ehk asjade Internetist (IoT ehk Internet of Things). Võrku ühendatud autod pakuvad uusi pardateenuseid ja automaatjuhtimist, mis alati ei pruugi veel ka viie aasta pärast tähendada täiesti isesõitvat juhita autot, vaid näiteks teatud olukordades (maanteel) juhtimise üle võtvat või liiklusmärkide ja liiklusinfo põhjal juhti assisteerivat-korrigeerivat ning ohtlikke olukordi ennetavat autot.

Hasso Plattneri Instituut on asunud nende kvantfüüsikute kõrvale, kes Euroopas, USA-s ja Hiinas raporteerivad edukat footoni teleportatsiooni kilomeetrite taha. Kuid seekord on tegemist nö "vaese mehe" teleportatsiooniga, mis on ehk meeles mõlkunud ka neil, kes oma vidinaid 3D printeril välja on printinud. Jah, 3D printer ongi selle teleportatsiooni põhikomponent. Saage tuttavaks - Scotty on anti-3D-printer, mis võtab teie teleporteeritava keha, lammutab selle viiludeks (õigemini lihvib pulbriks), skannib ja saadab edasi vastuvõtjale. Esimene 3D faks on sündinud!

Alatasa istuvad autod ristmikul punase tule taga, samal ajal kui teisest suunast ei tule ühtki autot. Ummikud tekivad seal, kus fooritsükkel ei vasta autode hulgale, mis tahavad ristmikult üle saada. Seda on küll püütud lahendada ristrmikukaameratega, kuid nüüd on Carnegie Melloni Ülikoolis tuldud välja veelgi efektiivsema lahendusega, mis vähendaks ummikuid kuni 40%.

Nimelt tuleb foorid muuta virtuaalseks ja paigutada sõitjate esiklaasile. Dubleerima võivad esialgu jääda ka tavalised rauast ja LED-idest foorid, kuid need on peagi kasutud.