Lahenduseta asju pole olemas.
ESTCube-1 kui Eesti esimene tõsine samm kosmosesse on läbi, uued satelliidid on peagi tulemas. Selleks loodi TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Kosmosekeskus, mis käivitas alates 2014. a. sügissemestrist pilootprojektina nanosatelliitide arendamisele suunatud programmi. Nüüd tehakse suur hüpe kosmose suunas edasi, kuna eile liitus kosmosekeskusega neljas suur partner.
Jälle needsamad tuntud sariettevõtjad - Ahti Heinla ja Allan Martinson teevad midagi uut. Seekord on võetud ette kullerteenused ja pakivedu. Ei ole siin mingit drooniga kohaletoimetamist - pakk saabub Starhsipi tehnoloogiaga maad mööda.
Militaar-insenerid andsid meile kunagi traadita Interneti ehk WiFi, kuna nad ise liikusid side vallas edasi uute võimsamate "mänguasjade" juurde: uute lairibaühenduste juurde, kus piltlikult öeldes suure hulga antennidega suheldakse väga erinevatel sagedusaladel korraga. Nüüd ootame me sarnast tehnoloogiat 5G-ga juba tsiviilide kasutusse. Mida aga uurivad sõjaväelaste jaoks teadusasutused praegu ja mida saame kasutada meie, tavainimesed paarikümne aasta pärast?
Näiteks seda, kuidas läbi seinte näha.
Igal aastal valib Electrolux välja mõned ulmelised tulevikulahendused, mida võiks kunagi arendama hakata. Paljud neist on keskendunud disainile ja pole tänapäeva tehnoloogia juures veel valmis ehitatavad. Kui mõned võivad varsti meie kodudesse tulla. Võib-olla ka selleaastased võitjad...
Eile õhtul kuulutati pidulikul finaalüritusel Helsingis välja rahvusvahelise disainikonkursi Design Lab võitja, kelleks sel aastal valis žürii Suurbritanniast pärit tudengi Jordan Lee Martini kontseptsiooni “Bloom” – see on tulevikulahendus lastele, mis aitab neil õppida toiduvalmistamist lõbusal viisil. Kokku esitati sel aastal konkursile üle 1 500 kontseptsiooni.
Seekord ei küsi me Igor Mangi käest, mida toob uus aasta. Tehnoloogia taroskoopi pole ka praegu ette näidata. Seekord räägib meile järgmisel aastal ees ootavast hoopis Gartner, uuringufirma.
Nende korraldatud suurel sümpoosionil Orlandos kujunesid välja märksõnad, mille järgi on tulevikku juba lihtne ennustada, sest 2016. aasta on sama hea kui ukse ees. Esimesed öökülmad ja nädala lõpus saabuvad lörtsisajud vaid kinnitavad seda tunnet.
2012. aastal esimest korda Google´i poolt esitletud ja "maailma muutvat" seadet Google Glass enam pole. Leige vastuvõtt ja mõnes kohas lausa Google´i prillikandjate ehk "Glasshole´ide" ärakeelamine pani pikapeale tehnoloogiahiiu ümber mõtlema ja Google Glassist sai järjekordne projekt, mis vaikselt sahtlisse tagasi libistati.
Kuid mitte lõplikult. Nii nagu omal ajal Segwayga, millele tootja ennustas kaherattalisele helget tulevikku kõnniteedel jalakäijaid tööle viimas, sai ka Glass sooja vastuvõtu mitte tavainimeste, vaid mõnede spetsialistide seas. Kui Segway massidesse ei jõudnudki, kuid leidis koha politseinike, lennujaamatöötajate ning (Tallinna näitel) ka turismiatraktsioonide juures, siis Google Glassiga näib minevat üsna samamoodi. Google taipas seda ka - teatud ärialadel võib ju neist klaasidest palju abi olla. Ja need alad on näiteks meditsiin, ehitus ja tööstus. Miks mitte ka politsei.
Ehkki aktiivne kontori-inimene teab, et peale kella 9-17 kontoris istumist tuleb end aktiivselt liigutada, vaevab väga paljusid IT-d igapäevaselt kasutavaid inimesi üks või mitu arvutihaigust. Sellised on 12 kõige levinumat - AM pakub juurde ka soovitusi, kuidas neist hoiduda.
Esmaspäeval avas Michigani Ülikool M linna, mis on 32 aakril laiuv tehismetropol isesõitvate autode katsetamiseks koos kõige linna juurde kuuluvaga.
Kuid tegelikult pole ulmelisena tunduvad isejuhtivad autod midagi uut. Neid katsetati juba 1971. aastal. Allolevast videost on näha, kuidas isesõitev auto jälgib teemärgistust ja vabastab juhi linnadevahelisel maanteel rooli hoidmast. Rool tõmbleb küll kahtlaselt, kuid hoiab brittide loodud täiustatud auto teel.
Muidugi ei taha ka kiibitootjad kõrvale jääda robotitööstuse võidujooksust. Intel lööb kaasa ämblikufarmi loomisel, kus ämblikulaadsed robotid täidavad karjana inimese antud viipekäske. See on arahnofoobide küberneetiline õudusunenägu.
Intel USA videos viipab Inteli juht Brian Krzanich käega ja robotid kuuletuvad - vahetavad värve, viipavad kombitsaga vastu või heidavad käsu peale unele.
Rahvusvaheliselt tuntud Wolfprint3D on koostöös Eesti arstidega valmistanud 3D mudeli inimese koljust.
Maailmas juba teostatud ja Eestis esimest korda välja prinditud 3D mudel on üks-ühele suuruses koopia patsiendi koljust, mis visualiseerib patsiendi defekti kuju ja olemust ning võimaldab selle põhjal kavandada täpse kirurgilise raviplaani. Kasutades 3D-printimise võimalusi on nüüdsest arstidel võimalik operatsioon eelnevalt läbi teha ning leida parim lõikustehnika.
