Tööstus ja IT pole kunagi olnud nii lähedased kui nüüd. Ja saavad veel lähedasemaks Tööstus 4.0 ajastul. Rahvusvahelise tehnoloogianädala ICT Week 12. mai programmis olid konverentsid Industry 4.0 in Practice ja Baltic DevOps ning E-riigi Akadeemia korraldatud e-riigi konverents.

Eesti Arengufond ootab osa võtma Euroopa suurimast cleantechi ehk säästva tehnoloogia ideekonkursist ClimateLaunchpad. Osalema on oodatud üksikisikud ja meeskonnad, kellel on idee kliimamuutuste või keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.

Kandideerida saab 5. juunini.

Eesti IT-ettevõtte Net Group otsustas tuua oma ambitsioonid välja ka nimetusena ning nende uus kontor hakkab kandma IT Pealinna nime. Ettevõtte projektid on juba täna aktiivsed üle maailma: lisaks Eestile, Baltikumis, Euroopas, Põhjamaades ja Lähis-Idas. Igal aastal tehakse ligi 80 000 töötundi piiri taga. IT Pealinn on Net Group-i visioon sellest, et Tallinnast võiks kunagi saada Euroopa IT Pealinn.

Midagi pole teha, ka IT-inimeste tööd on tulnud robotid vähendama. IT infrastruktuuriga tegelev Eesti ettevõte ByteLife esitleb maailma suurimal virtualiseerimiskogukonna konverentsil Silicon Valley’s ainulaadset lahendust FlowGrab, mis toetab ettevõtte IT automatiseerimist.

Kommertstekst

Bitcoin ehk bitimündid on üks virtuaalse raha variantidest, mis on kogunud viimaste aastate jooksul kõige rohkem tuntust ning seda üle maailma.

Hollandis asuv Arnhem on saanud nimetuse „bitimüntide pealinn“. Eelmise aasta oktoobris toimus seal „Arnhem Bitcoin Metropolis“, kus osales ka CoinTelegraph’i esindaja Allen Scott. Üks ürituse korraldajatest, Patrick Van Der Meijde, leiab et bitimündid on alternatiiv praegusele finantssüsteemile ja ka pankadele, mis on vastutavad majanduskriisi eest.

Eestlaste asutatud idufirma TransferWise tähistas laienemist USA turule pankadevastase aktsiooniga New Yorki finantspiirkonna tänavatel.

Kakssada TransferWise’i protestijat trotsisid New Yorki külmarekordeid löövat ilma, marssides alasti Wall Streetil ja protestides sellega pankade ülemääraste teenustasude vastu.

Millegipärast on nii, et kui mehed sellise tehnikavidina nagu pesumasina kallale asuvad, saab paljudel neist tehniline taip otsa. Poest on võimatu leida lihtsat pesumasinat, kus vajutad nupule ja pesed. Ikka on kümneid erinevaid pesuprogramme, mille kasutamiseks tuleb emalt või naiselt või õelt nõu küsida, mis järjekorras mis nuppe vajutada. Nuppude juures olevate märkide tähendust pole ka võimalik loogiliselt tuletada. Miks see nii on, selle üle imestab kasutajaliideste disainer Peter Fabor ja teeb valmis lihtsa, kolme nupuga pesumasina kasutajaliidese, mille saab igaüks oma masinale kleepida, olles enne asjatundjaga konsulteerinud vajtatavate nuppude kohta. Nii diskrimineeriv kui see ka ei tundu, sellise kolme nupuga pesumasinaga saab 90% juhtudest asjad aetud.

Kuid LG on nutimaailma inimestele leidnud veelgi lihtsama lahenduse, et pesumasina kõik omadused täielikumalt ära kasutada. Abiks tuleb NFC.

Nad õppisid alguses nööri otsas siledal pinnal käima. Siis lasti esimesed koleda häälega tohutult rasked raudkoerakobakad õue iseseisvalt kõndima. Nüüd oskavad nad juba tasakaalu hoida. Jalahoop neid enam ümber kukkuma ei pane. Robotid tõstavad pead ja jäävad jalgadele.

Google teab, milline on tulevik. Just sellepärast ostis ta robotite arendusfirma Boston Dynamicsi, mis valmistas koera- ja kassikujulisi neljajalgseid roboteid. Nende n.ö robotitootmise lipulaev on humanoidrobot Atlas, mis on hakkama saanud ka paljude näiteks päästjate ülesannetega.

Ajujahi konkursil selgusid viis viimast, kes jätkavad võitlust 50 000 eurose auhinna nimel. Neist neli on seotud IT-ga ja kaks olid ka AM-i novembris ennustatud võimalike favoriitide seas sajast väljavalitust - Hivescale ja Huntloc.

Meeskondadel on nüüd aega veel poolteist kuud, et suurendada oma edueeliseid konkurentide ees ja võita.

SEB äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul on kõigil kahekümnel meeskonnal, kes eile žürii ees käisid, potentsiaali oma äriideed realiseerida. “See, et täna pidime välja valima viis meeskonda, ei tähenda, et ülejäänud viisteist peaksid oma idee nurka viskama. Vastupidi – nende hulgast tuleb kindlasti palju edulugusid,” ütles Maasik.

Žüriisse kuulusid Erki Mölder (EASi nõukogu liige), Mart Maasik (SEB), Priit Alamäe (Nortal), Indrek Kasela (investor), Karoli Hindriks (Jobbatical) ja Heidi Kakko (EstBAN).

^{Foto: (CC) Elina Mark / Wikipedia}

Eesti kogub idufirmade kasvulavana kuulsust ja mõned investorid on hämmingus: miks just siin, kõledal ja külmal Läänemere kaldal, kus pole isegi suuri mägesid ega laiu jõgesid, rääkimata rikastest tehastest, on pihta hakanud selline startuppide buum? Üksikud idud kasvavad maailmakuulsaks, kuid rohujuure tasandil vajavad toetust paljud, võideldes oma koha pärast kiirendites ja otsides rahastust.

Kuid alati ei pea hea toode ootama rikka äriingli tähelepanu alla sattumist. Mõnikord aitab ka rahva tahe. Ühisrahastuse saitidel ootavad kümned ideed kastmist kasvõi mõne(kümne) euro kaupa. Soovijad saavad teha annetuse lemmikprojekti heaks ja kui raha õnnestub kokku saada, premeerivad arendajad oma toetajaid kingitustega vastavalt annetuse suurusele.

AM otsis kolmelt ühisrahastamise saidilt - Hooandjast, Indoegogo-st ja Kickstarterist kokku mõned Eesti ideed, mis igaühe panust ootavad. Vaata järgi ja toeta, kui arvad, et see idee võiks elujõuliseks saada. Või vaata, millised on suuremad edulood.