Arvutimaailm 2002, nr 8 lk 11-14

Olen mitmel korral kogenud, et inimeste arusaamine keeletehnoloogia (KT) suhetest muude valdkondadega võib olla väga mitmesugune. Näiteks KT–alaste väitekirjade kaitsmistel on ikka ja jälle kerkinud küsimus, miks on need tööd just sellesse kaitsmisnõukokku saadetud, olgu see siis informaatika või keeleteaduse nõukogu. Sama lugu on nende ametkondadega, kes raha jagavad: ükski neist ei taha keeletehnoloogiat omaks pidada.

Ameerikas on kasutusel isikuttõendavate dokumentidena nii pass kui juhiload, kuid meile tuttavat ID-kaarti neil pole. Ellisoni soovitud kaart sisaldaks ameeriklaste kohta infot, mis oleks ristkasutatav rahvusliku, immigratsiooni ja seadusliku andmebaasiga. Ellison on veendunud, et selle abil on võimalik välja sõeluda potentsiaalseid terroriste. Ellison pakkus sellise idee välja loomulikult sel põhjusel, et kogu vajalik tarkvara tuleks Oracle 'ilt. USA ID-Kaart oleks kohustuslik ainult immigrantidele ja riiki külastavatele inimestele, kodanikele on selle kasutamine vabatahtlik.

Tähekombinatsioon, mis viitab pühale sõjale (araablaste jihad), tähendab tegelikult Young Intelligent Hackers Against Terror (noored targad häkkerid terrori vastu) ja koosneb enam kui kolmekümnest häkkerist kümnelt maalt, kelle peamiseks esmärgiks on IT-d kasutades lõigata läbi terroristide rahastamiskanalid. Siiani on neid saatnud isegi edu: YIHAT on suutnud avastada Osama Bin Ladeni arveldusarveid ühes Sudaani pangas ja edastanud enda sõnutsi selle info FBI-le.

Täna on personaalarvuti muutunud meie elus nii igapäevaseks, et me ei mõtlegi tavaliselt sellele, mis ajast on see masin meie argipäevade kaaslane. 23. juunil täitub koguni 90 aastat personaalarvuti isa Turingu sünnist.

Alan Mathison Turing oli Inglise matemaatik, alates 1951. aastast (seega 39–aastaselt) Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema sulest pärinevad mitmed uurimused matemaatilise loogika ja arvutusmatemaatika alalt.

Autorid: Oliver Moosus, Erik Karlov, Tõnis Leissoo

Etteruttavalt võiks 11. septembri sündmuste mõju e-õiguse arengule nimetada praeguses vahekokkuvõttepunktis positiivseks. Eeskätt pöördus avalikkuse ja võimude tähelepanu traagiliste sündmuste järel senisest teravamalt küberkeskkonna turvalisuse problemaatikale ning Interneti vahendusel aset leida võivatele mustadele stsenaariumitele. Et küberterrorsim ja -kuritegevus ka varem e-õiguses käsitlust on leidnud, siis ei ole teemade ring iseenesest oluliselt laienenud.

Käesolevas artiklis räägime natuke meiliserveri probleemist, millele pööratakse liiga vähe tähelepanu. See on olukord, kus meiliserver on avatud vahendajaks (Open Relay).