(Arvutimaailm 4/12)

Selleaastasel Tourestil kuulutati parimaks turismiedendajaks Bert Rähni ja 360 kraadi. Uurime järgi, millega linnuvaatleja, kajaki- ja karujälgimismatkade korraldaja ning looduses rändaja internetti läheb ja kuidas arvutimaailma juurde jõudis.

Esimene kokkupuude arvutiga?
See oli Märjamaa keskkoolis "Juku" arvutiga. Võis olla aastal 1990-1991.

Esimene oma arvuti ja oma mobiiltelefon?
Emal on raamatupidamisteenuseid pakkuv firma ja seetõttu osteti meile koju esimene arvuti juba 1994. aastal. Esimene mobiiltelefon oli aga üks vana Philips, ilmselt sain selle aastal 1999.

Arvutimaailm nr 190 (aprill 2012) on väljas alates 15. aprillist. Selles numbris:

FOOKUS
IT-agentuuri esimesed titesammud
Kuidas IT-agentuur tööd alustab ja miks Eestis asuv Euroopa Liidu institutsioon ei saa omale eestlasest peadirektorit? Seda käisime uurimas siseministeeriumis.
Lk 16

ARVAMUS
6 Vastasseis: kas tuleb tahvelarvutite aasta?
7 Eksperdid hindavad: Concert.ee
8 Väljast tellimine: miks kaks on teinekord parem kui üks?
9 Imre Mürk: finantsteenused 40 aasta pärast

Gartneri ennustuste järgi lähevad tahvelarvutid sel aastal kaubaks paremini, kui eelmisel aastal. Pole ka ime - esimesed Androidiga tahvlid maksavad juba alla 100 dollari ning uut iPadi ostetakse ka rekordigraafikus.

Lõppkasutajale müüdavate tahvlite arv ulatub Gartneri ennustuse kohaselt sel aastal 118,9 miljonini, mis on 98 protsenti kasvu võrreldes 2011. aastaga, kui müüdi 60 miljonit tükki.

Google avalikustas hiljuti oma uue projekti "Glass" - tutvustav video näitab, et tegemist on virtuaalprillide sarnase lahendusega, mida juhitakse häälega ja mis on ühendatud otsingu, asukohapõhiste teenuste, Google Plusi ja tegelikult igasuguste muude juba eksisteerivate Google´i teenustega, ainult selle vahega, et  info projekteeritakse mingit tüüpi virtuaalprillidele ja juhtimine käib häälkäsklustega.

Pildiloleva seadeldisega peavad leppima need, kes prille ei kanna, aga elegantsem lahendus tõotab tulla prillikandjatele - neil monteeritakse Glass otse prillide külge.

Tegemist on veel kontsept-tootega, kuid iseenesest on kõik komponendid juba praegu olemas, tuleb vaid need elegantselt kokku sulatada, mis ongi kõige keerulisem probleem. 

Google´i Project Glassil on Google+ lehekülg ja allpool asub tutvustav video.

Eesti tõusis värskes Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogia raportis (GITR) 24. kohale. Raport  hõlmab 142 riiki ning vaatamata  riikide arvu kasvule parandas Eesti oma positsiooni kahe koha võrra.

Eesti hea positsiooni kindlustasid avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT-innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e-valimiste laialdasele kasutamisele.  Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.  

Täpselt 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga. Kui 1990. aastal seati sisse UUCP (UNIX-UNIX arvutite ühendamise protokoll) ühendus Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXi Kasutajate Grupi (FUUG) vahel, siis sai vahetada vaid elektronposti ja lugeda uudisgruppe. Seda tehti üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Tegemist oli esimese arvutisidega muu maailmaga.

Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas, vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud kasutada interneti kõiki võimalusi.

(Arvutimaailm 1-2/12)

Aasta alguses tõi Tigma meie testilauale uusima esindaja Panasonicu nn „rugged PC“ ehk ekstra-vastupidavate arvutite klassist. Nende valikusse on ilmunud tahvelarvuti ToughBook CF-H2, mis ühendab endas hea jõudluse ja kerge kaalu.

Senised ToughBookid on olnud enamuses ikka parajad sangpommid, ent tippklassi magneesiumsulamist korpusega H2 kaalub vaid veidi üle pooleteise kilo. Loomulikult puudub siin selline vastupidavus, et võid temast soomustransportööriga üle sõita, ent nii karmis keskkonnas töötamiseks ta mõeldud polegi.

Praegune LTE lubab küll teoreetilisi kiirusi kuni 100 Mbit/s (peagi ka kuni 150), kuid tegelik kiirus on mõistagi tunduvalt väiksem. Kuna täna sattusid korraga käes olema LTE modem Huawei E392 ning EMT ja Elisa LTE-paketiga SIM-kaardid ning eraldi levialasse ei pidanud sõitma, siis sai päriskiiruseid proovitud.

D-terminalis on hea akna all istuda ja oma netipulgaga andmesidet proovida - Elisa ainuke testjaam Viru hotelli katuselt paistab kätte ja EMT-gi ei ole sadamas levist väljas. Reisisadamas oli EMT-l levi 10%, keskmine kiirus 30 Mbit/s alla ja 5 Mbit/s üles, ping 25 ms; Elisa näitas otsenähtavusega 30% levi (testjaamal kommertskasutajaid veel pole), kiirus 32 Mbit/s alla ja 3,2 Mbit/s üles ning ping 25 ms.

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).