fbpx Millega tegelevad moodsad farmerid? Eks ikka häkivad traktoreid ja otsivad Keygen´e | AM.ee

Millega tegelevad moodsad farmerid? Eks ikka häkivad traktoreid ja otsivad Keygen´e

Farmeritele on kätte jõudnud tõelised IT maailma üheksakümnendad - otsitakse Keygen´e, hiilitakse mööda litsentsidest ja hangitakse mustalt turult piraatprogramme. Talumehed häkivad traktoreid puhtalt elulisest vajadusest - masinatootjad on kõik nii kinni keeranud, et isegi mõne jupi väljavahetamine nõuab pärast litsenseeritud tehniku kohalekutsumist, kes siis tarkvaraliselt uuenduse kinnitab.

Kuid nagu IT maailmas 90ndatel, nii on praegu traktoristide maailmas olemas foorumid ja must turg, kus müüakse põllumajandusmasinatele Keygen´e ehk võtmegeneraatoreid ja kräkkereid, et sellistest tarkvaralistest piirangutest mööda hiilida ja pääseda litsenseeritud tehniku ootamisest maisipõldude vahel. Appi tõttavad Ukraina tarkvaraarendajad, kes USA farmeritele John Deere´i nutipõllumasinate kräkkimisprogramme pakuvad.

Traktorite, kombainide ja muu talutehnika häkkimine on maailmas aina enam populaarsust kogumas, sest näiteks John Deere´i tehnika on nagu Teslad: riketest saadetakse teated otse tootjale ja traktoristi enam kuvalda ja mutrivõtmega kallale ei lasta. Oodata tuleb autoriseeritud tehnikut, kes saabub kasvõi lennuki, laeva, džiibi ja ATV või kopteriga. Mõistagi selline teenus maksab ja mitte vähe.

See on tekitanud lausa "õigus ise parandada" liikumise.

Vanamoodsad maamehed tahaksid ka ise lihtsamaid asju parandada, kuigi tehas ei luba. Keeruline elektroonika juhib kõike ja pardatarkvara jälgib hoolikalt, et midagi ise käsitsi pusides ära ei remonditaks. Piraatremontimiselt tabades lülitatakse masin seisma ja põllule minna ei saa, tuleb oodata tehnikut, kes võib ka garantii tühistada. Kui lähed ja vahetad mõne suurema jupi kuskil "põrandaaluses" ehk mitte-autoriseertud garaažis, siis masin lukustub ja tuleb oodata seda õiget paberitega esindajat, kes pistab oma "võtme" USB-pessa ja kui veendub, et kõik on OK, kinnitab riistvarauuenduse. Muidugi mõista küsitakse väikese USB pulgaga vehkimise eest ka kopsakas teenustasu. 

Selline totaalne kontroll ja iga liigutuse eest raha küsimine on mõned farmerid USA-s lõplikult ära tüüdanud. Masinapurustamise asemel on pöördutud IT maailma poole, sest kõik need tüütud lukud on peale pandud tarkvara abiga. Kuna aga kogu tehnikat farmis kontrollivad nii masinate pardaarvutid kui üle neti eemal asuvad serverid ja nende omanikud, siis on häkkerite poole pöördumine üsna loogiline samm. 

Ameerika farmeritele, kes häkivad traktoreid, tulid appi Ukraina häkkerid. Mõnedel andmetel ka Poola päritolu tarkvaramudijad. Mida siis pakutakse?

  • diagnostikaprogramme, mida kasutavad ka ametlikud hooldajad, et leida vigu ja väljavahetamist vajavaid osasid. Tarkvara võib kalibreerida sissepritset, erinevate düüside läbilaset, turbot, mootori töötunde, kiirusepiiranguid (näiteks 50 km/h pealt 60 km/h peale) jne. 
  • programmifaile, mis aitavad ümber programmeerida mõnesid masina funktsioone. Need pakitakse lahti, dekrüpteeritakse, muudetakse, krüpteeritakse ja pakitakse taas kokku.
  • draiverid: selleks, et ühendada oma sülearvuti põllumajandusmasina pardakompuutriga. Selline vaheprogramm aitab arvutil otse suhelda mitmesuguste kontrolleritega ja nende kaudu masinaid seadistada.

Mõned tarkvarad on ümber tehtud ametlikele esindajatele saadaolevatest programmidest, ilma et need nõuaks autoriseerimiskoode ja kinnitusi, mis tootja poolt on tavaliselt kindlatele tingimustele vastavatele remontijatele välja antud. Hinnad on mõnel sellisel programmil üsna kopsakad. Aga nagu näha, tasub traktorite häkkimine end mõnede meelest ära, ostetakse kräkkimis-soft selle asemel, et pidevalt esindusega suhelda.

John Deere´i kräkkimissoft.

Loomulikult on see kõik sama illegaalne kui piraat-Windows või muu kontoritarkvara, riiklikult karistatav, tootja poolt taunitav jne. Kuid nii nagu muudegi tarkvarade piraatluse puhul, on siingi liikumapanevaks jõuks tootjapoolne liigne (monopolistina) ahistamine ja kasutajale legaalse kasutamise võimalikult keeruliseks tegemine. Olid ajad, kui muusika- ning filmipiraatlus oli ka väga levinud, sest plaadid olid väga kallid ja mis kõige ebameeldivam - DVD-dega hakati piirama ka nende saadavust piirkondade kaupa, jagades maailma esimesteks ja teisteks ja kolmandateks tsoonideks. Nüüd, kui igaüks võib omale väikese kuutasu eest saada kogu maailma muusikavaramu igal ajal kuulamiseks, ei himusta peaaegu keegi enam ka piraat-MP3 faile. Isegi Office´i programme on hakatud väikese kuutasu eest rentima, sealhulgas koju. Kui ei küsita iga liigutuse eest hingehinda, siis kaovad ka Keygen´id ja piraatprogrammid. Traktoristidel on see aeg veel ees. Seni aga häkivad traktoreid mõned ka lausa protestist liigse ahistamise vastu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.