Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast.
[Turvateema RSS]
Täna algas Tallinnas Estonia teatris kõrgetasemeline kübersõja konverents, mida korraldab NATO küberkaitse keskus Tallinnas (CCDCoE - Cooperative Cyner defence Centre of Excellence). Konverentsil esinevad maailma küberturvalisuse ja kübersõja ala spetsialistid, mitmepäevasel üritusel on esinejaid valitsuste tasemelt ja sõjaväelisi tippspetsialiste, Eestist Türgini.
HP pakub alates sellest kuust äriklassi sülearvutitele jälgimis- ja andmete taastamise teenust, millega saab arvuti varguse või kadumise korral kaitsta andmeid ja hiljem ka arvuti üles leida, kui veab.
“Iga ettevõtte turvapoliitika oluline osa on andmete turvalisus ning üks suuremaid riske on sülearvutid, mis sageli majast välja satuvad,“ ütles HP partnerlussuhete juht Eestis Hendrik Lätti. Lätti lisab, et ajal, mil sülearvutid töökohtades üha rohkem kasutust leiavad, tuleks kindlasti üle vaadata ja uuendada turvanõudeid ja andmekasutuspõhimõtted.
Wardriving on mööda linna ringisõitmine, WiFi antenn aknast väljas ja sülearvuti koos GPSiga võrkude asukohti ja omadusi salvestamas. Seekord oleme kogunenud Suur-patarei tänavale, kus PIT Consultingu õppeklassis on end sisse seadnud Tõnu Samuel – turvaekspert, kes Arvutimaailma lugejaidki iga kuu harib oma rubriigiga.
Ta on suured riistad kaasa võtnud – hiiglasliku antenni, hunniku sülearvuteid, mõned eriti salajased kastid (mis maksavad terve varanduse) ja isegi mikrolaineahi on kohale lohistatud. Läheb WiFi turvalisuse müütide purustamiseks.
Kaido Einama
Võiks arvata, et F-Secure´i kontor on samasugune igav tarkvarafirma büroo nagu enamus teisigi – tõsised tarkvaraprofid arvutite taga antiviiruseid kirjutamas ja kuskil klaaskapis varitseb nende ülemus, et majandustulemused head püsiksid. F-Secure aga on panustanud ka välisesse hiilgusse – juba fuajees tekib mulje, et maailm on üks küberkuritegevuse sõjatanner, mida jälgitakse siit, F-Secure´i kõrgtehnoloogilisest staabipunkrist.
Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.
Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka Eesti keeles kättesaadav olema.
Võsukeste arvutihuvi ei tule ühelegi lapsevanemale üllatusena, erinevalt arvutimängude müüja inkassonõudest, piraatplaatide valmistamise süüdistusest või teismelise tütre poolalasti pildist mõnes foorumis.
Kui lastepornograafia keelatusest teab enamus veebihaldureid ja -kasutajaid, siis mitmetest laste õiguste kaitsele suunatud õiguspügalatest pole avalikult kuigi palju räägitud. Järgnevaga püütagu seda tühimikku veidi täita.
Laste õiguste kaitse taustinfo
Autor: Hardy Viilup
SSL-il põhinevad VPN lahendused koguvad üha enam populaarsust. Selle põhjuseks on nende poolt pakutav funktsionaalsus:
• ligipääs vajalikele ressurssidele igalt poolt;
• end reaalses elus tõestanud turvalisus;
• lihtne integreerimine olemasoleva infosüsteemiga;
• lihtne haldus.
Ligipääs vajalikele ressurssidele on tagatud tänu SSL-võimeliste veebisirvijate laiale levikule, igast võrgustatud arvutist võib leida veebisirvija. Neid võib kohata ka tänapäevastes mobiiltelefonides. Ka on SSL/TLS protokollid on end tõestanud igapäevases elus turvalistena.
Mac-i OS X ja BSD Unix on kõige turvalisemad ja töökindlamad keskkonnad internetis viibimiseks, kõige ebaturvalisem on aga Linux .
Inglismaa internetiturva firma mi2g analüüsis aasta jooksul rohkem kui 235 000 turvaauku, mis ohustavad permanentselt võrgus olevaid arvuteid.
Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).
Mis on valesti?