Euroopa suurim ajakirjanike multimeedia-assotsiatsioon EISA tunnistas aasta kõige rohelisemaks telefoniks LG Arena (KM900). Mõtleme, mis võis siis ajakirjanikke selle telefoni juures nii otsustama panna.

Pressiteade ütleb:

Ajakirjanike hinnangul on LG Arena (KM900) lisaks suurepärasele välimusele ka praegu turul olevatest täisfunktsionaalsetest mobiiltelefonidest kõige keskkonnasõbralikum. “ARENA kuulub parimate sekka oma keskkonnasõbraliku pakendi poolest, aga on eeskujuks ka komponentide ja materjalide rakendamise poolest,” selgus SIMS Recycling analüüsist. EISA kaaskirjas tunnistati, et ARENAs on ühendatud ilu ja intelligentsus, mis teevad temast tõeliselt rohelise mobiiltelefoni.



(Arvutimaailm 8/09)

Kartograafia- ja IT-firma Regio alusepanija Jüri Jagomägi alustas oma kokkupuudet arvutitega siis, kui need olid tõelised hiiglased ja võtsid enda alla terveid saale. Nüüd kasutab Regio looja töökindlat ThinkPadi ja nimetab kõige ebameeldivama kogemusena kõvaketaste hävimisi.
 
Esimene kokkupuude arvutiga?
Aastal 1963 vist, Ural-4.
 
Esimene oma arvuti?
1998, HP sülearvuti.


HTC Hero Androidile ehitatud kasutajaliides on tõesti ilus, peab veelkord kiitma. Aga seekord räägiks ka esimestest puudustest, mis silma torkasid.

Esiteks, telefoni pikalt näppides kipub see siiski vahetevahel tarduma mõneks sekundiks paigale, nii et puudutusele ei reageeri. Ja siis lippab jälle pikalt edasi nagu poleks midagi juhtunud. Ekraan on multipuutetundlik.



Samsung tõi USAs müügile väidetavalty esimese E-ink tehnoloogiat kasutava klaviatuuriga telefoni. E-ink on põhimõtteliselt elektrooniline paber ehk ilma toiteta ekraan, kuhu saab kujutisi kuvada. Antud juhul siis elektrooniline paber koos puutetundlikkusega. Avad telefoni klapi pikuti - tekib numbriklaviatuur kuus telefoni lisanuppudega, avad laiuti - on arvuti täisklaviatuur. Või kui avad mõne spetsiaalrakenduse, tekivad sellele vastavad lisanupud.



Vähendamaks Eesti tööjõuturul valitsevat IT-spetsialistide põuda, jätkab Microsoft Eesti juba neljandat aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium. Sellel aastal osalevad koolitusprogrammis õpetajad nii Tallinnast kui ka teistest linnadest, et omandada oskus õpetada veebilehtede disainimist oma kooli õpilastele.  

2009. aastal laieneb Veebistuudiumi koolitusprogramm 27 uuele koolile üle Eesti. Varasematel aastatel on Veebistuudiumis osalenud 49 kooliõpetajat. BCS Koolituses toimuva ja nädala aega kestva intensiivkursuse raames antakse üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele põhjalik ülevaade kujundustarkvara põhisest veebi loomisest. Koolitusel kasutatakse kõige uusimaid tehnoloogiaid Silverlight 3 ja Expression Studio 3.


LG on viimasel ajal teinud ohtralt peaaegu ilma nuppudeta puutetelefone, ärikasutajale sobivam tundub aga olevat GW520, mis sisaldab liugklapi all neljarealist täisklaviatuuri.

Võrreldes LG Cookiega on ekraan tundlikum ning ka kasutajaliidest, mida LG ise arendab, on pisut täiustatud. Aga vanema LG telefoni kasutaja tunneb menüüd siiski ära.



Fotokatest me Arvutimaailma uudistes tavaliselt pole kirjutanud, kuid seekordne uudistoode väärib märkimist oma ühenduste poolest. Samsung CL65 nimelt omab sisseehitatud WiFit, GPSi, DNLA-d ja Bluetoothi ehk siis omab võimalust pilt või video kaamerast kohe peale klõpsu mitmel erineval viisil minema saata - kas üle võrgu koduserverisse, mõnda avalikku veebialbumisse, telefoni või teise digitaalse seadme sisse.



HTC Touch Pro 2(Arvutimaailm 8/09, pikk versioon)

Sel suvel said täisklaviatuuriga äritelefonide read täiendust nii Nokia kui HTC uute lipulaevadega – Nokia N97 tekitas ootusärevust juba eelmise aasta sügisesest GSM Worldist alates, HTC tuli aga kevadel välja oma Touch Pro uue põlvkonna raskekaallasega – Touch Pro 2ga.

Mõlemad telefonid sisaldavad pea kõike, mida üks ärikasutaja vajab ning kui vajalikku rakendust telefonis pole, saab selle mobiilirakenduste poest juurde osta. Nokial on selleks Ovi, HTC-sse aga sobivad rakendused mõnest Windows Mobile poest. Microsoft on Windowsi telefonidele peagi avamas ka oma „ametlikku“ poodi. Täisklaviatuur on mugav dokumentide redigeerimiseks ja meilisaatmiseks, puuteekraanid on mõlemal telefonil kergelt ka sõrmega kasutatavad.



(Arvutimaailm 8/09)

Ajakirja puhul on lugejate tagasiside alati visam tulema, kui näiteks päevalehtedele või veebisaidile. Veebis on eriti lihtne – loed arvutis ja saad kohe toimetusele kommentaari saata otse arvutist. Paberajakirja tagant on tee arvutini tavaliselt liiga pikk, et värske mõte teele saata.

Loodame siiski parimat. Sellepärast on nüüd arvutimaailma veebis koht, kuhu saab paberajakirja lappamata oma ettepanekud jätta. Kui tead soovitada huvitavad persooni, intrigeerivat „vastasseisu“ teemat, teie firmas on just tööle astunud uus IT juht, kuskil korraldatakse IT inimesi huvitav üritus, siis ei jää üle muud kui valida õige rubriik, mille kohta tahad oma ettepaneku saata, täidad ülilihtsa veebi vormi ja – teele. Juba järgmises või ülejärgmises ajakirjas võib teema sees olla. See on võimalus teha just sellist ajakirja, nagu ise tahad.



Arvutimaailm 8/09 on müügil 12. augustist. Selles numbris:

FOOKUS
Linux ei meelita?
Kuigi vabavarale üleminek annaks suurematele riigiasutustele aastas sadu tuhandeid kroone kokkuhoidu, on kommertstarkvaralt ümberkolimise ette võtnud vaid vähesed. Uurime, miks see nii on.
Lk 16
 
ARVAMUS
6 Vastasseis: kas viirusega arvutid netist välja?
7 Eksperdid hindavad: rmk.ee
Valdo Toost tööstusspionaažist

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.