Ubtech Jimu on legosarnane robot, Ubtech Alpha on inimkujuline robot, mida saab mobiiliga juhtida ja programmeerida. Selliseid oleme näinud juba rohkem kui dekaadi, kuid nüüd hakkavad need meile lähimas Elisa poes Helsingis ka müüki tulema.

Täna andis Elisa Helsingis teada, et Ubtech Jimu ja Ubtech Alpha robotid tulevad nende e-poes ja Helsingi südalinnas asuvas Elisa Kulma poes müügile. Pressile tehtud esitluses öeldi, et hinnad saavad olema 500-600 kallima homanoidroboti ja 300-400 eurot odavama, lego moodi kokkupandava mootorite ja Bluetooth-ühendusega robotikomplekti eest.

Aitab arvutite ja telefonide testimisest, aeg on natukeseks õue ka minna. Kuigi enamus testidest selle uue tootega sai tehtud toas, on mängurobot meie mudase aja jaoks nagu loodud. Päris veekindel pole, kuid roomikutega poris müttamisega saab hakkama küll. Roomikud on vahetatavad.

Ollie on karbist välja võttes kohe töövalmis. Korraks USB juhet taha pistes ka stardivalmis. Mobiilile peab alla laadima vastava äpi ja siis töötab seade üle Bluetoothi vaid telefoni Ollie lähedale korraks pannes. Isegi Bluetoothi paaritamisprotsessi pole vaja, kohe toimib kõik.

Nii nagu lapsed õpivad pead tõstma, käsi liigutama, asju haarama ja lõpuks ka kõndima ja kõnelema, nii õpivad ka Google´i robotid. Kuid väga kiiresti. Ja kui õpetaja tarkus on saavutatud, siis üsna kindlalt õpivad nad edasi ja saavad targemaks.

24. veebruaril näitasime Boston Dynamicsi Atlase roboti kiusamist inimeste poolt, nüüd üritab neljajalgsele robotile tuule alla teha koer. Liiga loomulike liigutustega masin käivitab koera instinktid ja liikuvat raudlooma rahule enam ei jäeta. Fido on Boston Dynamicsi arendatav mittemilitaarne neljajalgne liikur.

Google´ile kuuluv Boston Dynamics on juba aastaid arendanud humanoidrobotit Atlas, mis muutub iga aastaga aina paremaks. Nüüd on see vabanenud kaablitest ja kõnnib ise looduses. Iseseisvamaks muutuv robot tõstab pakke ja asetab neid kõrvalise abita riiulitele ning on sunnitud taluma teda loonud liigi vägivalda - torgitakse hokikepiga, tõugatakse, sunnitakse ümber kukkuma. Aga masinad oskavad juba tõusta.

Google´i poolt 2013. aastal omandatud robootikafirma Boston Dynamics avaldas "nunnu" jõuluvideo, kus Jõuluvana (kelleks on seekord naine) sõidab rohelisel murul saaniga, mida veavad kolm kappavat Bigdogi robotit. Õigemini üks veab, kaks liiguvad sünkroonis ees, nagu rakendis põdrad. Mis saab veel rohkem valesti olla?

Meile võib tunduda seee juba ammu nii, kuid nüüd on asi ametlik: Robotex haaras 530 võistelnud robotiga Euroopa suurima robotivõistluse tiitli. Täna Tallinnas lõppenud Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, enam pole kahtlust. Kolme päeva jooksul saadeti võistlustulle ühtekokku 530 robotit. Selline robotite armee pole mujal üksteisest varem mõõtu võtnud. TTÜs spordihoones peetud Robotex purustas sel aastal ka publiku rekordi ligi 14 000 pealtvaatajaga.

Miks rääkida arvutiuudistes keevitusest? Aga sellepärast, et 3D printerid võivad olla ka keevitusrobotid, mis arvuti juhtimisel keevitavad kokku just sellise asja, mis CAD-failis ette on antud. See pole enam ammu ulme, kuid seekordne projekt on kindlasti üks suurejoonelisemaid - printida välja raudsild üle Amsterdami kanali.

Eelmisel nädalal toimunud üks karmimaid robotivõistlusi DARPA Robotics Challenge pani masinad proovile keerulistes olukordades, millega puutuvad kokku vaid päästjad ja eriüksuslased - rusudest läbirühkimine, kraani avamine, maastikukulguri juhtimine, risu eemaldamine sissepääsu eest jne. Robotid on varem võistelnud nö tugitrossidega, mille küljes ripuvad toitejuhtmed ja mis aitavad halvimast ehk kukkumisest päästa. Seekord olid robotid väljas omal jalal - ei mingit tuge, kõigega pidi hakkama saama iseseisvalt.

Nagu eile kirjutasime, võib takso- ja veokijuhtidele varsti koita päev, kui nende asemel asuvad teenistusse isejuhtivad masinad. Kuid robotid paotavad peagi ka telejaamade uksi - Ameerika idufirma Wibbitz sai just 8 miljoni dollarise rahasüsti ei millekski muuks kui tekstiuudise videoks konvertimise lahenduse arendamiseks. Tekstikirjutajad võivad veel kergendatult hingata, kuid mitte kauaks - ülikoolides arendatakse kiires tempos ka uudisesüntesaatoreid, mis panevad tekstiks juba praegu kokku lihtsamaid spordiuudiseid.