Kas päikesetormiga kaasnev EMP ehk elektromagnetiline impulss hävitab IT süsteemid? Sellest oli juttu ka Arvutimaailma 2008. aasta märtsinumbris.

Suured ja olulised IT süsteemid ei hävi, räägitakse Alcatel-Lucenti serverikeskuste reportaažis. Euroopa Liidu, suurte kaubanduskettide, auto- ja naftatööstuste, pankade jt serverikeskused asuvad nn faraday puuris, mis peaks kaitsema ka ammu oodatava suure EMP eest, mille päike võib Maa poole teele saata. Olulised süsteemid, näiteks mõned EL-i serverid on veel dubleeritud maa-alustes graniiti rajatud keskustes.

(Arvutimaailm 5/11)

Eurocom Worldwide’i uuringu kohaselt kontrollib 38% firmadest tööle kandideerijate profiile suhtlusvõrkudes. Firmad kasutavad Facebooki, Twitterit ja LinkedINi rohkem, kui blogisid.

„Tööotsijaid võib ju rõõmustada, kui tulevane tööandja vaatab nende LinkedINi profiili. Ent kuidas on sisuga, mis on postitatud nende Facebooki profiilile? Sotsiaalmeedia pluss ja samal ajal ka miinus on selle kättesaadavus kõigile. Näiteks mõne läbupeo pildid võivad karjäärile halvasti mõjuda. Samas aga võib info inimese põnevate hobide kohta teda atraktiivsemaks muuta,“ kommenteerib kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.

Üks kauaoodatud rakendusi - Google Docs on nüüd Google´i enda toel Androidiga telefonidesse jõudnud. Rõõmustada siiski väga pole - uut on vähe.

Varem on olnud erinevaid rakendusi, mis Google´i pilvedokumente mingil määral kasutada aitasid (näiteks GDocs), kuid nüüd peaks Google mõne uue evolutsioonilise elemendiga - näiteks PDFide või fotode OCR-i ehk tekstituvastusega neid lööma hakkama. Kuid esialgu polegi uues rakenduses midagi eriti peadpööritavalt uut peale OCR-i. 

Dokumendid ja tabelid on Google Docsi Androidi versioonis redigeeritavad, kuid Exceli faili redigeerida on näiteks sama ebamugav, kui veebiversioonis: aktiveeritakse redigeerimine ridahaaval ja üsna tülikas on kirjutada. Tegelikult käibki redigeerimine veebibrauseri vahendusel, vahet pole. Tekstidokumentide redigeerimine käib ka samamoodi nagu veebis: paragrahvi kaupa. Väike lisaaken sisaldab redigeeritavat teksti ja kujundus on natuke häiritud, kuid nooleklahvide olemasolul (või kerimisnupuga nt HTC Desirel ja Legendil) saab paragrahvi piires kiiresti ringi liikuda ja teksti kohendada. Teksti vormindada ei saa.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) valis Aasta Tegijaks 2010 Sihtasutuse Garage48. Tegemist on ürituste sarjaga, kus 48 tunni jooksul aidatakse algajatel ettevõtjatel koostada ideest ärimudel ning esimene tootenäidis.

“Garage48 on koht, kus saavad kokku esmapilgu utoopiliste ideedega noored ning ettevõtluse köögipoolega juba kursis olevad kogenud tegijad. Tekkinud sünergia on andnud vägagi perspektiivseid tulemusi,” ütles ITLi tegevjuht Jüri Jõema.

Aasta Tegija 2010 auhind anti Sihtasutuse Garage48 juhatuse liikmele Martin Villigule üle tänasel ITLi üldkogul.

Google´il on meie kohta mõnikord rohkemgi teada, kui kohalikel julgeolekuoprganitel. Kus see info kõik asub ja mismoodi sellele ligi pääseb? Google´i video näitab, et andmekeskustes on silmaiiriseskännerid igapäevased, katkiläinud kõvaketas jahvatatakse tükkideks ning tarastatud keskuse territooriumi valvab videoanalüüsi tarkvaraga valvesüsteem. Politsei on ka alati käepärast. Serveriruumis vilksatab aga korraks ka Windows XP-ga ekraan...

Eesti mobiilioperaatorid hoiatavad, et Facebookis levib mobiilihelinate teenuse reklaam, mis tutvustab justkui operaatorite koostöös valminud teenust. Libateenus lubab ühte tasuta helinat, kuid tegelikult seob teenusega liitunu end nädalamaksuga teenusega, mis tahab igal nädalal võtta kasutaja arvelt 3,2 eurot. Mobiilioperaatorid selle teenusega seotud pole.

IP kaamerad maksavad palju. Lisaks on vaja ka videopilt kuidagi üle kanda, selleks on veel lisaseadmeid vaja. Ometi on paljudel juba IP kaamera sama hea kui taskus olemas - tavaline Androidiga telefon võib vastava rakenduse abil ise korralikuks valvekaameraks hakata.

Toimetus testis rakendust nimega IP Webcam. See on lihtne programm Android Marketis, mis lülitab sisse mobiilikaamera ja hakkab ühtlasi ka videostriimi- ning veebiserveriks. Mobiili IP aadressile minnes näeb ilustamata elementaarset kaameralehekülge, kus on olemas kaamera juhtimise nupud, mõned lingid erinevates formaatides pildi kättesaamiseks ning juhend näiteks Windowsiga PC jaoks telefon veebikaameraks pöörata - kui Skype´i videokõne jaoks vaja välist kaamerat, siis mobiil kõlbab nüüd ka.

(Arvutimaailm 12/10)

? Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.

! Kui WLANi seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei teki.

Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?

(Arvutimaailm 3/11)

Jutud Hiina toodangu kehvast koostekvaliteedist on visad meie mõttemaailmast kaduma - ning olgem ausad, pahatihti leiab selleks ka põhjust. Reeglina saavutataksegi odav hind kvaliteedi arvelt. Kas ka Hiinast pärit ZTE Blade´i nutitelefoniga on nii?

Kohe peale Elisa pressiteadet odavate Hiina nutitelefonide müükitulekust tekkiski mul huvi teada saada, kas ZTE Blade'i puhul on tegemist tõesti väärtusliku investeeringu või lihtsalt nö. "ühekordseks kasutamiseks" mõeldud tavapärasest kallima mänguasjaga.

Eile õhtul oli muidu vaikses pühapäevases Ülemiste Citys kahurikuulitehas tihedalt rahvast täis. Rahvusvaheline seltskond oli valmis saanud järjekordsed tehnoloogiaprojektid, mida alustati reedel, 48 tundi varem. Seekord olid ideed enne üritust põhjalikumalt läbi kaalutud. Esimest korda kippus osalejate arv ületama kohtade arvu üritusel.

18 uue töötava veebi- ja mobiilipõhise teenuse seast valis žürii parimaks Storymarksi veebiplatformi, mille idee autoriks on endine Skype´i turundusjuht Andrus Purde.