fbpx Eesti on ettevõtete vaheliste e-arvete kasutamisel Euroopas viimaste seas | AM.ee

Eesti on ettevõtete vaheliste e-arvete kasutamisel Euroopas viimaste seas

Kuigi Eesti ettevõted saadavad ja võtavad vastu elektroonilisel kujul arveid pea kõige rohkem Euroopas (e-arvete vastuvõtmises esikohal ning e-arvete saatmises Suurbritannia järel teisel kohal Euroopas), siis väga vähesed vahetavad n.ö tõelisi, infosüsteemide vahelisi e-arveid.

Tõelisteks loetakse selliseid e-arveid, mis liiguvad infosüsteemist infosüsteemi ja mida kordagi paberile ei trükita. Eesti on selliste vahetamises tagapool Venemaast ja Rumeeniast ning asub lausa teises kümnes. Suurim üllatus uuringu korraldajaile oli Eesti ettevõtete poolt väga laialdane arvete saatmine e-postiga.

Itella Informationi tellimusel viidi läbi uuring16 Euroopa riigis, et selgitada välja elektroonilise arvelduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Uuriti peamisi arveldusvariante - paberarvest kuni erinevates elektroonilistes kanalites (e-post, internetipangad, infosüsteemide vahelised arved) liikuvate arveteni välja.

Elektrooniliste ostuarvete vastuvõtmisel on 16 riigi osas esikohal Eesti (93%) ning järgnevad Läti (89%) ja Leedu (84%). Nii müügi- kui ka ostuarvete osas on 16 uuritud riigi seas viimasel kohal Poola.

Tõeliste e-arvete ehk ettevõtete arveldussüsteemide vahel liikuvate e-arvete osas on Soomes kõikidest ettevõtete vahel saadetavatest arvetest tõelised e-arved ligi 23%, Suurbritannias 19% ja Saksamaal 12%. Selles edetabelis on Eesti oma 5%-ga kümnendal kohal, tagapool Venemaast ja Rumeeniast. Läti ja Leedu on Eestist veel tagapool.

E-posti teel saadetavad PDF arved annavad võitu ainult arve saatjale, arve vastuvõtjale on nende arvete töötlemine kõige kallim, sest valdavalt trükib arve vastuvõtja need oma kuludega paberile.

Itella Informationi juhatuse esimees Ahti Allikas (pildil) kommenteerib sellist olukorda nii: „E-postiga arve saatmine tundub ettevõtetele olevat kõige lihtsam ja see jääb nii veel mõneks ajaks. Saatmine on lihtne ja ei nõua tarkvaralist arveldussüsteemi, igaüks saab Wordis või Excelis arve valmis teha, selle soovi korral PDF-formaati panna ja e-postiga saajale läkitada.“ Eesti seadusandlus on Ahti Allikase kinnitusel üliliberaalne, näiteks ei nõuta e-postiga saadetava arve digiallkirjastamist nagu mitmel pool mujal.

Kui täna on arvete saatjal veel aktiivsem roll ning talle on PDF arve saatmine e-postiga väga mugav ja odav, siis Ahti Allikas lubab, et suurem üleminek täielikule e-arveldusele toimub lähiaastatel: „Usutavasti näeme lähima kolme aasta jooksul keskmiste ja suuremate ettevõtete laialdast üleminekut täielikule, infosüsteemide vahelisele e-arveldusele. See on juba alguse saanud ning laieneb aktiivselt edasi avalikus sektoris. Ostuarvete menetlemine toimub selleks ettenähtud menetlustarkvaras, kus tõelise e-arve menetlemine on odavam, kvaliteetsem ja kiirem kui PDF arve või digiteeritud paberarve menetlemine.“

Soome liidripositsiooni täieliku e-arvelduse osas selgitab Allikas sellega, et seal hakati arveid digitaalselt menetlema juba üle 10 aasta tagasi – esialgu digiteeriti paberarveid ja hiljem lisandusid tõelised e-arved. E-posti teel ei ole kunagi vaja olnud arveid saata, sest ka tõeliste e-arvete saatmise infrastruktuur arenes kiirelt välja - sealsed teenusepakkujad töötasid piisavalt ammu välja ettevõtete arveldussüsteemide vahelise e-arvelduse võimalused.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.