fbpx Nutiteler kontoris – kas kisub liiga koduseks? | AM.ee

Nutiteler kontoris – kas kisub liiga koduseks?

(Arvutimaailm 7-8/12)

Nutitelerid on telekatootjate jaoks uus hingamine. Nüüd kohtab neid peamiselt meelelahutuseks mõeldud ekraane juba ka kontoris. Kas koosolekuruumi kolinud lameteler on ikka õige töötegemise asi, seda proovisimegi.

Varem on Arvutimaailma toimetus telekate testimise tagasi lükanud, kuna need kuuluvad ikkagi koju. Äris pole eriti oluline, missugune seade puhkenurgas mõnikord jalgpalli näitab. Seekord aga said võetud nii Samsungi kui LG nutitelerid. Pole välistatud ka Panasonicu peagi saabuva isendi läbiproovimine – nähes, kui paljudes kontorites on väiksemates koosolekuruumides juba telerid projektorite asemele ilmunud. Pealegi oskavad nutikad televiisorid lisaks presentatsiooni näitamisele ka videokonverentsi pidada.

Samsungi 46tolli nutikust

Kui projektor on kallis ja tavaliselt ka ebamugav juhtida, siis LED-telekas tuleb odavam ja ega väiksemasse koosolekuruumi polegi suuremat ekraani vaja kui näiteks see 46-tolline. Pildikvaliteedilt ja ereduselt projektorid LED-telekaid ei ohusta, nüüd ei ohusta ka nutikuselt.

Samsungi nutiteler on lisaks tuttavale puldile, mida on lihtsam juhtida kui mõnda projektoripulti ka muud moodi juhitav. Hääljuhtimine tähendab, et esitlusel või koosolekul saab telekat puldini küünitamata juhtida. Eestikeelse vestlusega koosolekul pole probleemi vahepeal telekale ingliskeelseid käske jagada – need õnnestuvad ka üsna puises inglise keeles.

Teine võimalus telekat juhtida on viiped, mis on samuti mugav, kui pulti pole käepärast või kui telekat kasutavad vaheldumisi mitu inimest. Paraku Arvutimaailma testilabori valgustus vist Samsungile ei meeldinud – vehi ja kargle teleka ees kuidas tahad, telekas viibetest tavaliselt aru ei saanud. Mõnikord harva küll sai ja kui nüüd tõesti asi valgustuses oli (LED-pirnid laes), siis korralikumate tuledega võiks viipega juhtimine mugav olla.

Kuid lisaks projektorist mugavamale juhtimisele on nutiteleril nagu nutitelefonilgi rakendusekesi ehk äppe, millega tavalisest televiisorist saab meelelahutus- või töörügamiskeskus.

Filmide ja muu meelelahutuse rakendused jätame seekord heaga kõrvale ja valime näiteks Skype´i. See tõepoolest toimib – telekas võib võrgus olla üle WiFi (aga parem siiski kaabliga kohtvõrgus) ja Skype´i ühendus luuakse videopildiga üle ekraani. Samsungil on üleval sisseehitatud viipetuvastuskaamera ja see töötab ka videokonverentsi näitamise seadmena. Kaamerat saab üles-alla pöörates reguleerida. Pilt pole küll ideaalne, aga ajab asja ära ja sõltub heast valgustusest.

Allshare, mis tegelikult on mõeldud küll koduse multimeedia jagamiseks, võib firma sisevõrgus olla abiks koosolekuruumi ekraanile mõnest töökohamasinast või serverist sisu näitamisel. Paraku on teleka toetatavad formaadid nigelad ja näiteks presentatsiooni (veel) ei saa otse üle võrgu esitada, sest tugi on vaid DivX, JPEG, MP3, WMA, WMV failiformaatidele.

Näotuvastusega sisselogimine aitab natuke ohjes hoida liiga meelelahutuslikuks muutumist.

LG teler viipepuldiga

LG nutiteleril võrreldes Samsungiga veebikaamerat pole, seega videokonverentse ei saa teha. See on jah suur miinus ja veebikaamerat USB pesas telekas ära ei tunne.

Aga juhtimine on puldiga mõnusam. Kui Samsungi viipejuhtimine jäljendas Microsoft Xboxi lisa Kinecti stiili, siis LG on puldina kasutusele võtnud Nintendo Wiist tuttava viipetundliku osundaja. LG Wii-stiilis pult oli üsna hea ja täpne ning eriti mugav on sellega teksti ekraaniklaviatuurilt sisse lüüa.

Samas võib nii Samsungi kui LG taha ühendada juhtmevaba arvutiklaviatuuri. Siis on veel mugavam teksti sisestada. Mõlemad telerid toetavad USB-adapteriga klaviatuure. Samsung toetas ka hiirt, aga vaid kas klaviatuuri või hiirt, mitte neid korraga. LG ei tahtnud hiiri omaks võtta. Kuid LG pult on ise paremgi kui arvutihiir, sest pulti õhus liigutades saab ka kursorit ekraanil juhtida.

Kõvaketas aga tuleb LG-l paigutada kindlasse USB pessa. HDD kirjadega USB-pesas on tavakasutaja kõvaketas ehk HDD väga aeglane. USB lisaseadme pesas töötab aga juba normaalselt. Apps-pesa on ilmselt millegi muu jaoks mõeldud, seal väline ketas ei tööta.

Lubati, et kohe tuleb tarkvarauuendus – üks suur probleem vana tarkvaraga oli heli. Movie-režiimis muutus LG teleka heli liiga kumedaks ja plärisevaks, telesaateid on selles režiimis eriti ebamugav kuulata.

Brauseriga ei saa telekas kaua surfata, mälu saab kiirelt otsa. Youtube´i ja flashi uuendatud tarkvaraga LG nutiteler küll näitab, aga brauseriseansid peavad olema lühikesed, muidu saabub veateade mälu täitumise kohta.

Kui Samsungil töötas ilusti mobiilirakendus, siis LG Magic polnud Androidile veel välja tulnud ja LG TV Remote, mis ametlikult toetab 2011. aasta telereid veel selle uue telekaga ei ühildunud ja võrgust seadet ära ei tundnud. (LISA: nüüdseks on mobiilirakendus väljas: Androidile ja iOSile - toim.).

Neist kahest on LG kindlasti parem telekanalite ja filmide vaatamiseks, töiste omaduste poolest aga kipub Samsung parem olema kaamera ja videokonverentsi võimalustega – sellest ka vastavad hinded.

ARVUTIMAAILM

TEHNILISED ANDMED

Samsung ES8000 Series 8 SMART Full HD LED TV
Hind: 1999 eurot (Euronics)
Ekraan: läikiv, 46-tolline, ekraanisuhe 16:9, 1920x1080 pikslit, 3D LED LCD
Tuuner: digituuner: DVB-C (cable), DVB-T (terrestrial), MPEG2, MPEG4 HD, MPEG4 SD
Nutifunktsioonid: internet TV, Skype, suurendus, teletekst, koduvõrk (DLNA), AllShare
Formaatide tugi: läbi USB liidese DivX, JPEG, MP3, WMA, WMV
Ühendused: WiFi, Bluetooth, LAN, DVI, SCART, HDMI (3 tk), optiline väljund, helisisend, VGA, komponentvideo, komposiitvideo, RCA, USB 2.0 (3 tk)
Mõõtmed: 103,87x21x65,37 cm
Kaal: 14,6 kg

PLUSSID

+ viipega ja hääljuhtimine
+ palju rakendusi
+ videokõned

MIINUSED

- viipejuhtimine alati ei tööta
- vähe toetatavaid failiformaate
- aeglasevõitu

AM HINNE: 4+

 

LG 55LM960V 3D 55" Full HD LED LCD
Hind: 3399 eurot (Euronics)
Ekraan: 55-tolline, ekraanisuhe 16:9, 1920x1080 pikslit, 3D LED LCD
Tuuner: digituuner DVB-C (cable), DVB-T (terrestrial), MPEG2, MPEG4 HD
Nutifunktsioonid: suurendus, Skype, teletekst, Simplink, internet TV, koduvõrk (DLNA)
Formaatide tugi: läbi USB liidese DivX, JPEG, MP3
Ühendused: WiFi, RCA, USB 2.0 (3 tk), komponentvideo, optiline väljund, SCART, komposiitvideo, VGA, helisisend, LAN, HDMI (4 tk)
Mõõtmed: 122,3x37,2x78,3 cm
Kaal: 23,4 kg

PLUSSID

+ hea ekraan
+ palju liideseid
+ mugav viipepult

MIINUSED

- vähe toetatavaid failiformaate
- aeglasevõitu
- tarkvara veel veidi toores

AM HINNE: 4-

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.