Arvutit läheb koolis kohe jälle vaja rohkemaks, kui mängimiseks ja emad-isad ongi juba silmitsi küsimusega, millal ja milline uus töövahend lapsele osta. “Kooliõpilasel pole vaja kõige kallimat tehnoloogiat, eelkõige võiks ta arvutit kasutades mõista selle võimalusi ning olla turvaohtudest teadlik,” leiab Nissi Põhikoolis haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Reelika Väli.
Kooliaasta algus pole mägede taga ning pered alustavad tasapisi õppevahendite soetamisega. Koroonaviiruse tõttu tõusis arvuti olulisus eriti päevakorda ja nii polegi imestada, kui lapsevanemad tunnevad huvi - kas osta koolimineku eel lapsele ka arvuti.
Nissi Põhikooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Reelika Väli kinnitab, et nende koolis on olemas nii tahvelarvutid kui arvutiklass ja arvutitega teevad lapsed tutvust juba 1. klassis. “Esmased tegevused on hästi lihtsad, õpime arvutiklassis tegutsemise reegleid, õigesti arvuti taga istuma, hiirt ja klaviatuuri kasutama,” selgitab õpetaja.
Suur ekraan ja hea kaamera
Lauaarvuti plussiks on tervislikum ja mugavam tööasend, kuid Reelika Väli mõistab, et ruumipuudus ja rahalised võimalused võivad kõneleda sülearvuti kasuks. “Siis tuleks kindlasti hoolitseda, et laps istuks arvutiga töötades laua taga ega küürutaks kuskil diivaninurgas.”
Õpetajaga nõustub tehnoloogiaekspert ja Huawei Eesti koolitusjuht Jekaterina Mishina, kelle sõnul on läptopi puhul oluline piisavalt suur ekraan. “Need ajad on möödas, kus sooviti väikese mõõduga sülearvutit. Tänapäeval tahetakse korraliku ekraaniga töövahendit, samas ei tähenda see, et arvuti oleks suuruse tõttu raskem. Vastupidi - näiteks Huawei MateBook D16 on 16-tollise ekraaniga, aga kaalub õhukese disaini tõttu vaid 1,7 kilo,” ütleb Mishina lisades, et kuigi koolides on üldjuhul arvutiklassid olemas, tuleb just gümnaasiumis ikka ette, et on vaja isiklik arvuti kuhugi kaasa võtta - kas siis klassikaaslase juurde ühist uurimistööd kirjutama või sõprade poole arvutimänguõhtule.
Sülearvuti puhul saab oluliseks ka aku vastupidavus. Mishina sõnul on tänapäevased laptopid võimelised ilma laadimata töötama 8-10 tundi, samas oleneb palju ka arvutis tehtavast tööst ja arvuti kasutajast. “Vanematele õpilastele ja üliõpilastele on see kindlasti olulisem, sest nemad kasutavad arvutit juba paljudes õppeainetes näiteks konspekteerimiseks ja üldse pidevaks õppetööks,” ütleb Mishina. Ta lisab, et aku eluiga saab kasutaja ise pikendada: “Sülearvuti ei pea kodus olema pidevalt vooluvõrgus, see tuleks pärast täislaadimist eemaldada, siis peab aku kauem vastu.” Lisaks soovitab Mishina valida arvuti, mil on kiirlaadimise funktsioon, mis võimaldab akut kiiremini laadida.
Üha olulisem on see, et arvuti kaudu saaks reaalajas koolitunde ja loenguid läbi viia. “Kuna keegi ei oska ette näha, kuidas koroonaviiruse levik edaspidi õppimist mõjutada võib, siis ei teeks paha, kui arvutil oleks ka veebikaamera ja mikrofon olemas,” juhib õpetaja Reelika Väli tähelepanu. “Selles vallas pakuvad tootjad üha paremaid lahendusi,” teab tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina. “Näiteks oskab MateBook D 16 veebikaamera liikumise ajal vaatenurka reguleerida ning hoiab õpilase alati kaadris. Samal ajal suudab arvuti nutikas mikrofon välja filtreerida müra, nii et taustahelid summutatakse ja veebitunnis osaleja hääl tuleb selgelt esile. Nii on kaasaegsete sülearvutite abil võimalik viia läbi alati professionaalne videokõne, eriti on see abiks neile tudengitele, kes jagavad mitme peale eluruumi ja kus pole alati võimalik täit vaikust tagada.”
Tehnoloogia nõuab teadlikku ja turvalist käitumist
Informaatikaõpetaja Reelika Väli kinnitusel pole põhikooli programm arvuti osas nõudlik. “Täpsemad tegevused sõltuvad juba koolist ja õpetajatest. Meil Nissis õpivad algklassid arvutitarkusi muudes ainetundides, 6.-8. klassis on ka eraldi informaatikatunnid. Nooremate õpilastega alustame esmasest digipädevusest. Tutvustame arvuti osi, õpime programme avama-sulgema, e-kirju saatma, internetiotsingut kasutama. Seejärel juba kirjutame ja joonistame arvuti abil ning teeme lihtsamaid esitlusi. Kindlasti tutvume oluliste õppetööks vajalike keskkondadega nagu nt eKool, Opiq jt. Suuremad õpilased teevad sarnaseid asju aga mõnevõrra keerukamal kujul. Lisaks uurime mis on digitaalne identiteet, kuidas oma isikuandmeid kaitsta, õpime heli- ja pilditöötlusvõtteid, teeme tutvust asjade interneti ja liitreaalsusega, katsetame programmeerimist,” tutvustab õpetaja.
Lapse turvaline arvutikasutus peaks olema ka vanemate südameasi. “Mida noorem on arvutikasutaja, seda enam soovitaksin arvuti paigutada ühiskasutatavasse ruumi, näiteks seada töökoht sisse elutoanurka. Nii on märksa parem jälgida, et seadme kasutamise aeg ja sealt vaadatav sisu eakohastesse piiridesse jääks,” annab Väli nõu. Ta soovitab ka kohe kokku leppida arvutikasutamise reeglid ja rääkida lapsele, kuidas veebis toimetada. “Siis kasvab temast tark arvutikasutaja,” kinnitab õpetaja.