Jaak Lippmaa
eeTLD administraator
Märtsis täitus täpselt 15 aastat ajast, mil tänapäevane Internet jõudis kahe satelliitside ühenduse vahendusel Eestisse.
Need Rootsi Kuningliku Tehnikakõrgkooli ja Eesti Teaduste Akadeemia KBFI-d (Tallinnas) ja Biokeskust (Tartus) ühendanud satelliitkanalid seadistasid nende asutuste füüsikutest ja bioloogidest arvutientusiastid. Siinkohal tuleb kindlasti lisada – elektronpost oli asjaarmastajatele kättesaadav nõukogude ajalgi, kuid ainult üle Moskva ja .su nimelaiendiga.
Oma IP aadressiga ja .ee domeeninimega arvuteid aga enne 15 aasta tagust märtsikuud ei olnudki. Tipptaseme eeTLD domeeni hakkasime haldama IANA (Interneti domeenisüsteemi keskne haldaja) volitustega 1992 aasta juunist.
Tänase fotomeenutuse teemaks ongi Eesti esimene oma nimeserver. Tegemist on Microvax II tüüpi arvutiga, mis töötas VMS operatsioonisüsteemiga ning oli varustatud tol ajal eksootilise Ethernet adapteriga. VMS ei toetanud veel TCP/IP protokolli. VAX’ist ja VMS’ist sai Internetti toetav masin Wollongongi nimelise tarkvarapaketiga, mille kinkis meile Tampere Tehnikaülikool. Põhjus, miks meie otsustasime sedavõrd eksootilise kombinatsiooni kasuks oli töökindlus.
TCP/IP protokollid valisime aga CERN’i eeskujul. Olgu siinkohal meenutatud, et CERN on lisaks tuumauuringutele ka WWW sünnikoht. Internet levis tol ajal stiihiliselt ja tõelise Interneti kombel – tähendab ju nimi Internet lihtsalt üksteisega ühendatud arvutivõrke. Võrgusõlmedena kasutati enamasti PC tehnoloogiat, mis ei hiilanud oma töökindlusega.
Microvax oli aga piisava jõudlusega ja ülimalt töökindel professionaalne platform. Olgugi, et Interneti nimeserverid on mitmekordselt dubleeritud, oli oluline, et meie esimene server oleks töökindel ja usaldusväärne. Tänapäeval oleks kujuteldamatu, kui ee nimeserver ei töötaks ja .ee domeeninimed ei oleks kättesaadavad.
Ajaloomeenutusena olgu mainitud ka meie teine server, mis oli esimene .ee elektronposti ja UUCP ühenduste server. Oma tipphetkedel (1993-1995) edastas see server nelja modemi vahendusel elektronposti rohkem kui 250-le asutusele, millest enamus olid koolid ja omavalitsused. See server töötab tänaseni peaaegu muutmata kujul – algne 16 MHz Intel 80386 protsessoriga emaplaat sai vahetatud 20 MHz 80486 vastu. Kettaruumi leidub sellel masinal aga ainult 202 megabaiti. Põhiliseks probleemiks serveri hooldamisel on aga töötava EGA monitori leidmine...
Põhjus, miks meenutame just nimeserveri käivitamist 15 aastat tagasi ei ole juhuslik. Internet ja eriti tema domeeninimede süsteem (DNS) on põhjalikult muutnud maailma. 15 aastat tagasi ei olnud WWW revolutsioon veel toimunud. Internet oli valdavalt mittekommertsiaalne, akadeemilise hõnguga ja veidi asjaarmastajalik. Sellest hoolimata on Internet suutnud adapteeruda kommertsialiseerumise, mõõtmatutes kordades kasvanud koormuse, müriaadide tehnoloogiavalmistajate loodud seadmetega ning kasvada riikliku standardiseerimiseta sisuliselt ainsaks andmeside protokolliks maailmas.
Eksootiline tehnoloogia, mis peamiselt seondus elektronpostiga, on täna vallutamas meie mobiiltelefone, televiisoreid ja olmeelektroonikat.
Järgmises AM numbris kirjutame täpsemalt kuhu on minemas eeTLD domeen ja millised suured muudatused ootavad ees .ee domeenide registreerimist.
