PyCon Estonia 2025 toob Eestisse kaheks päevaks kokku sajad maailma tipptasemel arendajad, teadlased ja tehnoloogiaettevõtete juhid, et arutada tehisintellekti, masinõppe ja programmeerimiskeele Python rolli üle kiiresti arenevas maailmas. Kaheksa aastaga on PyCon kasvanud üheks mõjukamaks Pythoni kogukonnale suunatud konverentsiks Põhjamaades ja Baltikumis. 

“Eestist ei tohi saada vaid tehisintellekti tarbijariik vaid selle aktiivne kujundaja. PyCon on olnud platvorm, mis on hoidnud Eestit globaalses tehisintellekti-alases diskussioonis nähtaval juba enne, kui see teema laiemalt peavoolu jõudis,” rääkis PyCon kaasasutaja ja Thorgate Groupi esimees Raido Pikkar.

“Tehisintellekt areneb kiiresti ja arutelud selle ümber on vastuolulised: ühelt poolt tekitab tehisintellekti areng palju elevust, teiselt poolt külvab hirme. Seetõttu vajame ruumi, kus toimuks avatud arutelu tehisintellekti võimaluste, turvalisuse, eetika ja töökohtade tuleviku ning tarkvaraarenduse jätkusuutlikkuse üle,” lisas PyConi üks korraldajatest Amna Ahsan.  

Tänavune konverents toimub Tallinnas T1 Venue saalis ning lavale astuvad ettekannetega mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid. Näiteks käsitleb Pythoni tippekspert  ja konverentsi üks peaesineja Łukasz Langa oma ettekandes, kuidas sõltuvus pilveteenustest võib ohtu seada kasutajate kontrolli oma andmete üle: „Meil pole vaja ainult kiiret ja võimsat tarkvara — me vajame vastupidavat, hooldatavat ja kasutajale kuuluvat tarkvara. Kui me soovime digitehnoloogial põhinevat jätkusuutlikku ühiskonda, peab ka tehnoloogia ise olema pikaealine,“ sõnas Langa.

Käsitlemist leiab ka aktuaalne teema töökohtade asendatavusest ja inimeste valmisolekust muutusteks. “Suurim probleem tehisintellekti kasutusele võtmisel organisatsioonides on seotud hirmudega. Inimesed kardavad, et nende töökohad on ohus ja tahavad muutusi vältida. Samas säilivad just nende inimeste töökohad, kes hakkavad tehisintellekti aktiivselt kasutama ja seda ise juhtima,” rääkis Raido Pikkar.  

Pipedrive’i tehnoloogiajuht Agur Jõgi ja inseneeria valdkonna juht Kristjan Elias rõhutavad oma ettekandes, et tehisintellekti rakendamine organisatsioonides ei ole ainult tehniline küsimus, vaid kultuuriline väljakutse. “Tehisintellekti kasutamisel seisame paradoksaalses olukorras: seda ignoreerides võime jääda toote -või teenusearendusega ajale jalgu, kuid sama riskantne on TI pimesi usaldamine. Üks eksimus võib kaaluda üles kümned õiged otsused ja vähendada ettevõtte usaldusväärsust klientide silmis,“ rääkis Agur Jõgi. “Seetõttu oleme andnud oma meeskondadele vabaduse katsetada TI-ga mistahes projektis, aga seda kindlas kokkulepitud tööraamistikus, kus katsetamine on osa töökultuurist,“ lisas Jõgi. 

Alex Shershebnev lisab oma esitluses „Kas TI asendab (lõpuks) arendajad?“ et tehisintellekt ei kaota kindlasti vajadust arendajate järele, vaid muudab oluliselt nende rolli: „TI ei võta arendajatelt tööd ära — see lihtsalt muudab töö olemust. Tulevikus on hinnas need, kes oskavad TI-d kasutada, suunata ja auditeerida,“ rääkis Shershebnev. Pikkar lisas, et sama loogika  puudutab ka teisi ameteid alustades loovtöötajatest kuni juristide, arstide ja börsimaakleriteni välja. 

PyCon Estonia 2025 jätkub homme töötubade, paneeldiskussioonide ja aruteludega ning kohal on esindajad rohkem kui 17 erinevast riigist.