fbpx Uus IT-süsteem hakkab võitlema röövpüügiga maailma meredel | AM.ee

Uus IT-süsteem hakkab võitlema röövpüügiga maailma meredel

Eesti IT-firma Finestmedia rakendas koos Maaeluministeeriumiga töösse andmevahetusplatvormi, mille kaudu saab juba praegu jälgida ligi 85 000 maailmameredel seilava kalalaeva positsiooni, registriandmeid, püügiandmeid ja ostudokumente.

ÜRO toetatud projekti käigus lülitati Eesti kalalaevaregister Euroopa Liidu liikmesriikide ühisesse andmevahetuskihti FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mille kaudu jagatakse liikmesriikide vahel infot selle kohta, millised laevad, kui palju ja milliste püügivahenditega kala on püüdnud, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

„FLUXi eesmärk on piirata illegaalset, raporteerimata ja reguleerimata püüki. Kõik kalalaevad on riistvara abil varustatud elektroonilise raporteerimise süsteemiga. Selle kaudu esitavad kaptenid püügiga seotud tegevuste andmeid kas interneti või satelliitandmeside teel ametkondade serveritesse ning see uuendab automaatselt iga viie minuti järel kalalaeva positsiooniandmeid registris,“ kirjeldas andmevahetuskihi tööd Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

„Kui kalalaev suundub näiteks mõne riigi majandusvööndisse, jagab FLUX automaatselt kalalaeva logiraamatu sisu vastava liikmesriigiga, kes omakorda saadab süsteemi lossimis- ja müügiinfot, et oleks võimalik ristkontrolli käigus andmete vastavust jälgida,“ rääkis ta.

Süsteemi arendamist vedanud Finestmedia projektijuhi Erkki Aasa sõnul oli tegu väga huvitava ülesandega nii projekti rahvusvahelisuse kui ka tehnilise ja ärilise mitmekesisuse tõttu.

„Finestmedia arendas platvormi Eesti-poolset taristut ning integreeris selle riiklike kalamajanduse infosüsteemidega, samuti lõime võimekuse kontrollida andmete vastavust sadadele FLUX domeenidega seotud ärireeglitele. Arvestades projekti tänast geograafilist ulatust ning asjaolu, et nii ÜRO kui ka Euroopa Komisjon soovivad rakendada FLUXi tulevikus võimalikult paljudes maailma riikides, oli tegu äärmiselt mastaapse ja vastutusrikka projektiga,“ selgitas Aasa.

Tema sõnul muutis projekti põnevaks ka asjaolu, et infovahetus laevadega toimib sageli tavapärasest andmesidest teisiti. Pooluste läheduses töötavatel alustel puudub internetiühendus ning nad kasutavad selle asemel satelliidi vahendusel Iridium-sõnumsidet, mis tuleb sarnaselt internetiühenduse kaudu liikuvatele andmetele töödeldavaks ja kontrollitavaks muuta.

Finestmedia esindaja sõnul jätkub töö andmevahetuskihi erinevate teemadomeenidega, kuid süsteem juba töötab ning selle kaudu liigub Eestisse või saadetakse Eestist teistele EL liikmesriikidele sadakond kuni paartuhat päringut päevas.

„Maaeluministeeriumi meeskond oli äärmiselt asjatundlik ja eesmärgile pühendunud. Taaskord leidis kinnitust tõsiasi, et kui tellija poolt on projekti vedamas tooteomanik, kes tunneb põhjalikult valdkonda, võtab vastutuse ja langetab otsuseid, on loodud väga head tingimused projekti õnnestumiseks,“ nentis Erkki Aasa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.