Mõned aastad tagasi avaldas Tieto uudise selle kohta, et robot nimega Alicia-T on määratud Tieto juhtkonda. Selle uudise ülemaailmsete meediakajastuste analüüs oligi üks esimestest tööülesannetest ja katsetustest tehisintellektiga. Kuidas uus juhtkonnaliige on Tieto äri edaspidi aidanud ja miks on see sündmus märgiline, sellest rääbib Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering.
Tänu Alicia-T-le suutsime hetkega läbi töötada kogu maailma uudistekanalid ja saada infot uudise kajastatuse, loetavuse ja tagasiside osas. Täna analüüsib Tieto tehisintellekti abil ka tehnoloogiatrende ja nende rakendamist maailmas. See aitab meil teha otsuseid strateegiliste tootearenduste investeeringuteks. Kuid ka mistahes teised muudatused või otsused meie elus, olgu tegu siis meditsiini, tarkvaraarenduse, ehituse, transpordi planeerimise või muu sellisega, on suuremal või vähemal määral mõjutatud mingitest analüüsitulemustest. Kuna igasugune strateegiline planeerimine peaks põhinema analüüsitud andmetel, siis just siin on tehisintellektil suur võimalus olla inimesele abiks. Selles suunas tänane areng ka liigub.
Siiani on tehisintellekti arendatud peamiselt ühe või teise valdkonna põhiselt – tööstusrobotid toimetavad tööstusseadmetel, juhivad autosid, lennukeid, laevu ja ronge, meditsiinis analüüsitakse rahvusvahelisi andmebaase, juristid annavad juriidilist nõu olemasolevate seaduste ja kohtupraktika alusel, telefonitugi piirdub kindla valdkonnaga. Kogu analüütika keskendub ühele või teisele andmestikule ning reeglina ka piirdub sellega. Robotid on küll iseõppivad ja nende tulemused on seda paremad, mida suurem on andmehulk, millega nad töötavad, kuid nad ei suuda praegu veel näiteks tänase ilmaprognoosi järgi ennustada minu meeleolu ning pakkuda mulle sobivaid tegevusi, arvestades minu tervislikku seisundit, tööga koormatust ja päevaplaani, mis on seotud ka paljude teiste inimeste plaanidega. Tänane tehisintellekt vajab kindlasti veel inimestest koosnevat tugimeeskonda, kes püstitavad ülesandeid, avavad kanaleid informatsiooni saamiseks ning loodavad saada ettepanekuid otsustele, milles puudub empaatia ja kõhutunne.
Kuid robotid moodustavad aina suurema osa meie argipäevast. Täna on ju olemas näiteks robot-hotellid, robot-diskorid ja ilmselt ei ole kaugel aeg, kui tekivad robot-juuksurisalongid. Seni ületab iga selline ettevõtmine veel uudiskünnise, aga peagi on see samasugune normaalsus nagu poes iseteeninduskassad. Julgen ennustada, et üheks kiiremini robotiseeruvaks valdkonnaks kujuneb põllumajandus ja maaviljelus. Täppispõlumajanduse aluseks on piisavalt andmeid ning rasketehnika valmisolek on täna juba sealmaal, et me ei suuda seda piisavalt rakendada.
Kuigi trend on AI laiema kasutamise suunas, on tehnilise võimekuse asemel praegu veel takistuseks meie endi valmisolek tehisintellekti omaks võtta. Selles nähakse praegu veel eelkõige efektiivsusele suunatud tulemust (ja nii see valdavalt ka on). Samas ei maksa unustada, et on ka valdkondi, kus AI kasutamine on kaheldava väärtusega. Näiteks ei tasuks praegu veel mõelda tehisintellekti kasutamisele seadusloomes või –järelevalves, kuigi teatud ulatuses võiks AI kontrollifunktsiooni täita.
Kui paljud meist oleksid valmis andma oma elu roboti kätte näiteks südame- või ajuoperatsiooni teostamisel või reisima isesõitvas bussis kiirusega üle 100 km/h? Ilmselt leiduks mitmeid hulljulgeid katsetajaid, kuid enamusele oleks see praegu veel hirmutav. Ka psühholoogide või psühhiaatritena tegutsevat tehisintellekti ei ole ilmselt lähiajal veel oodata, kuigi mitmed tehnoloogiafirmad on loonud just sotsiaalseid roboteid, mille eesmärk on vähendada inimese üksildustunnet. Omamoodi emotsiooni loomiseks kasutatakse roboteid ka seksitööstuses.