Maailma tabanud uus krüptoviirus Petya/NotPetya, mis on eelmise hiti WanaCry modifitseeritud järeltulija, tabas ka Eestis mitmeid ettevõtteid, krüpteerides andmed ja nõudes nende lahtikrüpteerimise eest lunaraha. Levib aga info, et viirust on võimalik oma arvutitest eemal hoida, lisades sinna ühe (tühja) faili.

Kas see ettevaatusabinõu ka töötab, selle kohta veel täiesti kindlad andmed puuduvad, kuid mitmetes turvafoorumites ja ka turvatarkvara tootjate blogides on seda lahendust käsitletud.

ID-kaardi tarkvara saab lähipäevil uuenduse või on juba esimestel kasutajatel saanud - nädala jooksul uuendatakse tarkvara kõigis arvutites.

Olulisemad uuendused, mis saabuvad, on järgmised.

Enam ei lõpeta kõik edukad lõpetajad kooli "paberitega". Mõned saavad juba digidiplomi. 17. juunil lõpetas Ettevõtluskõrgkooli Mainor XXIV lend, kes sai esimestena Eestis SK ID Solutions e-templi tehnoloogial põhinevad digitaalsed diplomid.

Digidiplom lubab vilistlasel igal ajal ID-kaardi või mobiil-ID abil alla laadida oma tunnistuse digitempliga kinnitatud elektroonilise koopia.

Päike, liiv ja merevesi on me sõbrad kolmekesi, kuid mitte mobiilide jaoks. Puhkus päikese, mere ja liivaga võib nutitelefonile lõppeda fataalselt, kui seda korralikult ei hoia. 

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ei saa me ka suvistes tegevustes läbi ilma nutiseadmeteta, sest need aitavad lähedastega ühenduses olla, mälestusi jäädvustada ning pakuvad meelelahutust.

Vähe sellest, et meid jälgitakse, milliseid linke ja postitusi me vaatame. Facebook on patenteerinud tehnoloogia, et jälgida kasutajaid kaamera kaudu ja registreerida nende emotsioone.

Katusepakkujad ja ähvardajad pole iga inimese igapäevane ht, küll aga küberväljapressijad, kes saavad koputada iga mobiilseadme uksele ja halvemal juhul pääsevad ka sisse. Kaspersky Lab’i aruande järgi tuvastati 2017. aasta esimeses kvartalis 218 625 mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste installimisjuhtumit. See on 3,5 korda rohkem kui eelmises kvartalis (61 832 korda).

Eesti kaitsetööstusettevõte Defendec on juba aastaid tagasi loonud piirivalveseadmed, mis aitavad jälgida piiri minimaalse hooldusega. Nüüd, Asjade Interneti buumi alguses, on see tehnoloogia endiselt väga innovatiivne ja pakub huvi maailma riikidele. Kuidas saada teada, mida teeb Indoneesia mägedes redutav terrorist, üle Läti piiri hiiliv illegaal või kuidas on olukord Kolumbias asuva naftatorni juures? Nendele ja sarnastele, eelkõige piiriturvalisusega seotud küsimustele leiab lahendusi Defendec.

Kui pangatehingute tegemiseks pole meil enam ammu pangakontorisse asja, siis konto avamiseks on ikka tulnud oma füüsiline keha kohale vedada, et kontoris saaks isiku välise vaatlusega dokumendi põhjal tuvastada. Kuid käes on 21. sajand, video- ja e-ID ajastu. Milleks? LHV videotuvastus võimaldabki inimestel lihtsamini ja vähesema vaevaga panga kliendiks hakata. Uue infotehnoloogilise lahendusega saavad eraisikud avada pangakonto videotuvastusega, tuvastades end distantsilt, olenemata asukohast.

Eilseks oli Eestis SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahenduse Smart-ID kasutusele võtnud juba 50 000 inimest. Kokku on lahenduse kasutajaid Baltikumis üle 200 000.

Smart-ID kasutajaskond on stabiilselt suurenenud iga päev ning tänaseks on Baltikumis ületatud 200 000 unikaalse kasutaja verstapost. Kui Eestis onkasutajaid pisut enam kui 50 000, siis Lätis on uue autentimisvahendi võtnud kasutusele juba 100 000 ning Leedus 60 000 inimest, ühes päevas on kasutajaid kokku keskmiselt 45 000 inimest.

Kui õngitsemine on levinuim eraisikute vastu suunatud rünnaku vorm internetis, siis DDoS on seda ettevõtete ja isegi riikide vastu. DDoS rünnaku eest pole kaitstud keegi ning seda on väga raske peatada, ennetada ja tõrjuda.