Laste mänguasjad on läinud juba nii heaks ja professionaalseks, nii et kas meil on mõtet osta kalleid luure- ja valveseadmeid, äkki sobivad isetehtavad kopteridki?

Nii see peaaegu ongi. Arduino-laadsed litsentsivabad komplektid aitavad teha lisaks lõbusatele mänguasjadele ka professionaalseid patrullivaid droone, valve- ja vaatlusseadmeid.

Arducopter on nelja propelleriga nn kvadrokopter, mille ehitus on täielikult „avatud lähtekoodiga“ ehk nii füüsilised detailid kui kaasatulev tarkvara on vabalt kopeeritav Creative Commons 3.0 litsentsiga tingimusel, et selle põhjal arendatavad tooted on samuti sama litsentsiga.

Analoog-videovalve oli aastaid tagasi ainuke võimalik turvalahendus. Nüüd enam mitte. Eelistused kalduvad digitaalse valvesüsteemi kasuks, nii nagu digitaalne on muudeski valdkondades analoogset kõrvale tõrjumas. Saksa turvasüsteemide tootja Mobotix saatis AM-ile analoog- ja digitaalsete süsteemide võrdluseks kümmekond soovituslikku punkti, millele võiks mõelda enne videovalvesüsteemi paigaldamist.

Detailselt ja HD kvaliteediga salvestavad megapiksel-IP-kaamerad. Analoogtehnoloogiaga on otseülekanne kuni 0,4 megapikslit ja salvestatud pilt reeglina vaid 0,1 megapikslit (CIF). Megapikslised IP-võrgukaamerad on aga 3,1 megapikslise pildisensoriga ja lindistavad umbes 30 korda detailsemalt kui analoogtehnoloogiaga kaamerad.

Vene päritolu turvatarkvarafirma Kaspersky Lab avalikustas äsja aruande uuringu kohta, mis käsitleb mastaapset küberkurjategijate korraldatud eri riikide diplomaatiliste, valitsus- ja teadusasutuste jälitamise kampaaniat üle maailma koodnimega Red October ehk Punane Oktoober.

Kurjategijate eesmärk oli saada salainfot, mis avaks ligipääsu arvutisüsteemidele, isiklikele mobiilseadmetele ja korporatiivvõrkudele ning aitaks koguda geopoliitilisi andmeid. Põhirõhk oli suunatud endise NSV Liidu vabariikidele, Ida-Euroopa riikidele ning mitmele Kesk-Aasia riigile. Muuhulgas sattusid rünnaku alla ka Läti ja Leedu diplomaatilised esindused, Eesti esinduste ründeid ei leitud.

Eesti lahendab turvalise identiteedi probleeme internetis Euroopa Liidu rahastatud kolmeaastases projektis FutureID. Selles osaleb lisaks Eestile veel 18 partnerit kokku 11 riigist.

Turvalisi elektroonilisi isikutunnistusi (eID) antakse välja paljudes Euroopa Liidu riikides, aga igapäevaselt kasutatakse neid väga vähe. Sertifitseerimiskeskuse infotehnoloogia arendusosakonna juhataja Urmo Keskel näeb Future-ID projektis suurepärast võimalust Eestis ID-kaardi ja Mobiil-ID rakendamise edukat kogemust jagada ka teistele Euroopa riikidele.

Samas võimaldab projektis osalemine saada ka laiemat kogemust ning viia läbi tehnoloogilisi katsetusi, mida saaks õnnestumise korral seejärel Eestis kasutusele võtta.

Juhul, kui vana iPad või iPhone ei vasta enam soovitud nõuetele ning plaanis see maha müüa või lihtsalt ära anda, tekib probleem - isiklikud fotod, e-kirjad, kontaktid ja kogu muu sisu on sees.

Võimalus on ka ära visata, ent jälg jääb ikka kuhugi maha ning tehaseseadete taastamine ei ole piisav.

Kuigi rakenduse kustutamisel ei ilmu need enam menüüsse, jäävad need endiselt välkmällu, kus teatud vahendite abil saab andmed taastada. Kasutades aplikatsiooni ProtectStar iShredder Pro saab seda ära hoida.

ProtectStar iShredder kirjutab üle seadme kogu vaba mahu kuni 50 korda ning seda on võimalik iPadi installida isegi pärast tehase seadete taastamist. 

Viirusetõrje ja turvatarkvara tootja Kaspersky Lab annab lühinõuande, kuidas ära tunda petukirja, mis üritab teilt infot välja õngitseda või pahavarasaidile juhtida.

Petukirja saab tuvastada järgnevalt.

Baltimaades ähvardas veebis nakatumise oht keskmiselt iga kolmandat arvutikasutajat vähemalt korra kvartali jooksul. Sellised andmed saadi Kaspersky Labi ohtude pilvemonitooringu Kaspersky Security Network (KSN) abil.

Suurimasse ohtu sattusid viimase kolme kuu jooksul Leedu arvutikasutajad: neist puutus kahjurkoodiga kokku 33,5% (riik hõivas maailma edetabelis 23. koha), järgnes Läti 31,7%-ga (34. koht) ja siis Eesti 30,1%-ga (39. koht). Selle näitaja poolest kuuluvad kõik kolm riiki Kaspersky Labi klassifikatsiooni järgi riskirühma.

(Arvutimaailm 6/12)

Mälupulki ja kõvakettaid unustatakse pidevalt igale poole ripakile, seda teevad väikefirmade raamatupidajad ja riigikogu liikmed. Selleks, et mitte muretseda infolekke pärast, on iStorage´il seeria PIN-klaviatuuriga kaitstud kaasaskantavaid salvestusseadmeid.

(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.