Eesti tõusis värskes Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogia raportis (GITR) 24. kohale. Raport  hõlmab 142 riiki ning vaatamata  riikide arvu kasvule parandas Eesti oma positsiooni kahe koha võrra.

Eesti hea positsiooni kindlustasid avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT-innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e-valimiste laialdasele kasutamisele.  Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.  

Täpselt 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga. Kui 1990. aastal seati sisse UUCP (UNIX-UNIX arvutite ühendamise protokoll) ühendus Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXi Kasutajate Grupi (FUUG) vahel, siis sai vahetada vaid elektronposti ja lugeda uudisgruppe. Seda tehti üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Tegemist oli esimese arvutisidega muu maailmaga.

Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas, vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud kasutada interneti kõiki võimalusi.

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).

Kui veel kümme aastat tagasi oli kontorist koju töötama kolimine kasvõi osa tööajaga suhteliselt haruldane, siis nüüd, Microsoft Eesti ja Elion korraldatud uuringu põhjal selgub, et enamus töötajaid on seda juba proovinud.

Veebruaris tehtud uuring selgitas välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Selgus, et 84% eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57% vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.

„Nutitelefonide, sülearvutite ja tahvelarvutite levik ning pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad tööd teha kõikjalt. Enam pole oluline, kas töötaja istub kontoris, kohvikus või kodus diivanil. Ettevõtja seisukohast on see oluline, sest suureneb töötajate paindlikkus ja vähenevad väljaminekud näiteks kontori ja IT-infrastruktuuri ülalpidamisele,“ kommenteeris uuringut Microsoft Eesti juht Rain Laane. „Meil võib töötada näiteks pool ajast väljaspool kontorit, tööga rahulolu on sellest oluliselt kasvanud ja inimesed saavad ise oma aega planeerida,“ lisas Laane.

Eelmisel aastal kasvatas ärisegmendis turuosa Baltimaade üks suuremaid arvutikomponentide ja tarkvara hulgimüüjaid ACME Computer Components (ACC). Leedu päritolu ettevõtte 2011. aasta käive ulatus 119 miljoni euroni, olles seega 31 protsendi võrra suurem kui 2010. aastal. Eesti esinduse kasv oli eelmisel aastal 60%.

Prognooside kohaselt suureneb 2012. aastal kogu grupi käive veelgi neljandiku võrra ehk 147 miljoni euroni.

TNS Emori turu-uuringute järgi kasvas mobiilse interneti kasutatavus Eesti elanike seas 2011. aasta lõpuks 36 protsendini. Suurimat turuosa mobiilse interneti kasutamisel arvutis omab Elisa Eesti, kelle turuosa erakliendi sektoris ulatus 33 protsendini. Elisa esindajad arvasid uuringutulemusi esitleval pressikonverentsil, et nii nagu eelmine aasta sai nutitelefonide läbimurde aastaks, nii võib praegune saada tahvelarvutite laiema turuletuleku aastaks.

Tallinnas toimus eile maailma ühe suurima majandustarkvara tootja SAP AG IT-konverents "Innovation Now", kus räägiti e-riigi eduprojektidest ja valgustati majandustarkvara tulevikusuundi. SAP esindaja rääkis sellest, kuidas ärianalüüs on nagu "Facebooki revolutsioonidki" läinud reaalajaliseks ning SAP Eesti juht Tiit Parts soovitas ka e-riigil käiku kiirendada, et mitte ajast maha jääda.

Eile Hannoveris alanud Euroopa ja maailma üks suurimaid IT-messe CeBIT keskendub sel aastal usalduse ja turvalisuse küsimustele. 

Messi avas Saksamaa Liitvabariigi kantsler Dr. Angela Merkel koos seekordse partnermaa Brasiilia presidendi Dilma Rousseffi, Alam-Saksimaa peaministri David McAllisteri ning BITKOMi presidendi professor Dieter Kempfiga.

Tehnoloogiatööstuse nimel pidas avakõne Google´i administratiivnõukogu esimees Eric Schmidt.

CeBITil on igal aastal kindel põhiteema. Seekordseks põhiteemaks on Managing Trust – usaldus ja turvalisus digitaalses maailmas.