fbpx | AM.ee


(Arvutimaailm 3/09)

Kunagisele Hansapanga asutajale ja tänasele ettevõtjale Jüri Mõisale meenus AMi küsimustega aeg, mil kunagi konkureerivate pangajuhtide esimesed mobiiltelefonid diplomaadikohvreid meenutasid.

Esimene kokkupuude arvutiga?
See oli vist 1988. aastal ETKVLis, kus ma sel ajal töötasin. Arvut oli Robotron.

Esimene oma arvuti?
Aasta võis olla siis 1991. Igatahes jäi see Hansapanga loomise algusesse. Arvuti marki kahjuks enam ei mäleta.



Foto: Madis VeskimeisterEile testisime toimetuses pihuarvuteid, millest valdava enamiku moodustasid tööstuslikud PDA-d.

See on ikka täiesti teine maailm. Silmagi pilgutamata makstakse suhteliselt lahjade parameetritega, vana Windows CE operatsioonisüsteemiga seadmete eest 25 tuhat. Samas kui GPSi, HSDPA, WiFi ja igasuguste muude edevate kellade-viledega pihuarvutid, nagu näiteks Asus P552w, mis oli ka testis, maksavad 5-6 tuhat. Tundsime end natuke ebamugavalt, kuidas siis selliseid asju hinnata.



ProBook 4515Aprilli viimastel päevadel esitles HP oma uut ärisülerite seeriat ProBook, mis asetub senise EliteBooki kõrvale, olles hinnalt soodsam ja välimuselt vähem konservatiivsem või isegi lausa moodsam kui keskmised sülearvutid.

„Need sülearvutid on loodud kasutajale, kes päeval vajab arvutit töö tegemiseks ja õhtul meelelahutuseks, kelle jaoks on oluline andmete turvalisus, kasutamise mugavus ja hea vastupidavus arvuti kaasaskandmisel,“ ütles Hendrik Lätti, HP Baltikumi partnerlussuhete juht Eestis. Lätti lisas, et kodukasutajate peale mõeldes pole arvuti puhul tehtud kompromisse ei välimuse ega multimeedia omaduste osas.



(Arvutimaailm 3/09)

Kui küsime, kes Eesti IT-imedega Ülemiste Citys asuvas IKT demokeskuses tutvumas on käinud, saab keskust tutvustavalt Rauno Varblaselt vastuseks vaid väga prominentseid külalisi: käinud on delegatsioone Prantsusmaalt ja Kosovost, just lahkus Soome delegatsioon, kohe tuleb aga ajakirja Time reporter koos fotograafiga.

Ustus Aguri nimelise maja esimesel korrusel Ülemistel käib äsjaavatud demokeskuses endiselt üsna vilgas sebimine, ehkki presidendi osavõtul lindilõikamisest on möödas juba enam kui kuu. Majandusseisakust pole siin jälgegi. Rahvusvahelisust lisab demokeskuse ainus püsielanik – hollandi tudeng, kes vajadusel välismaalastele inglise, hollandi või prantsuse keeles eestimaiste tehnoloogiaettevõtete saavutusi tutvustab.



Ilmastiku- ja veekindlate telefonide valik pole olnud lai, Samsung loodab selles sektoris teha peagi puhta töö oma uue ja üliodava mudeliga Xplorer.

Miks? Esiteks - see telefon maksab vaid 1800 krooni. Selle raha eest on värvilise ekraaniga ja kõigi esmaseid vajadusi rahuldavate funktsioonidega mobiil olemas. Teiseks - sellel on superhea aku, kestab 600 tundi ooterežiimil. Kolmandaks - ka telefoni levi pidavat olema täitsa normaalne, mis ilmastikukindla kestaga mudelitel on tavaliselt probleemiks.



(Vaata ka Arvutimaailma kommentaari blogis)

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel leppisid kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015.

„Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu,“ iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti,“ lisas Parts. Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule.



Mis teha, kuid selline pealkiri paneb natuke iroonitsema:

"Uus! Nüüd saab mobiili ekraanil vaadata kõiki interneti lehekülgi!"

Ja selle all on teade: "Kui senini sai mobiili ekraanil sirvida vaid spetsiaalselt mobiiliga vaatamiseks kohandatud WAP lehekülgi, siis alates 31. märtsist 2009 näitab EMT SurfPort mobiili ekraanil pea kõiki interneti lehekülgi!"

Huvitav juhus. Sellest lausest võib tegelikult ka aimata, et äkki EMT sai valmis WAP konverteri, mis WAP lehekülgedel üritab näidata kõiki tavalisi veebilehekülgi, aga kuskilt tekstitreiali-filtrist läbi käies on sõnumist saanud loosung, et nüüd saab ka mobiilist tavalisi internetilehekülgi vaadata... kuid Opera Mini, Internet Explorer for Mobile, Java-põhised veebibrauserid ja sisseehitatud veebilehitsejad?



Sel ajal, kui meil meediaväljaanded eufooriliselt kirjutavad ülikiirest internetist (ja mõned ka küsivad, kas on sellel mõtet?), on lätlased eestlastele juba ammu ära teinud. Aprillinumbris kirjutasime, et IZZI alustas 100 Mbit/s interneti pakkumist, nüüd on sellega ühinenud ka Baltkom, kuid mõlemad veel vaid Riias.

Suurtegija Lattelecom aga ei maga ja kolme aastaga lubatakse lõpule viia projekt fiber to the home ehk fiiber koju (FTTH) ning kogu Läti katta kiire fiiberoptilise võrguga. Tuntud IT ajakirjanik ja välislätlane Juris Kaza kirjutab sellest oma blogis. 100 Mbit/s kiirusest on peagi saamas Läti püsiühenduse standard. Ka selline väike tegija nagu MPE on lõunanaabrite juures lubanud 100 Mbit/s võrku hakata välja arendama.



(Arvutimaailm 3/09)

Järjeks eelmise kuu numbrile, kus testisime äriklassi lauaprojektoreid, pakuti meile see kuu kahte kompaktsuse etaloni - taskuprojektorit. Suuruselt on need võrreldavad mobiiltelefoniga: mõõtudelt peaagu 1:1 selle kuu numbris kajastuva Nokia 5800-ga.

Konkreetsemaks minnes - isenditeks, mis meie kätte jõudsid ning mis Eestis ka saadaval, on Optoma Pico PK101 ning 3M MPro110.

Suurus on neil üsna sarnane, nagu ka kaal ja muud näitajad, kuid sellest kõigest nüüd ükshaaval.



Tartu Ülikoolis avati arvutifarm, mida saab kasutada suuremahuliste arvutusülesannete lahendamiseks. Farmi ehitas MicroLink.

Arvutifarm teeb sekundis sama palju tehteid, kui mahub liivateri kogu Tallinn-Tartu (seni veel kaherealise) maantee peale. TÜ arvutifarimis asuvad 42 serverit, juhtseadet ja salvestusseadet, mis on ühendatud vastavalt, et nende ressurssi saaks kasutada üheaegselt toimuvaks võimsaks arvutustööks.

Vaata MicroFoni videot siit:


Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.