fbpx Digiandmete maht kasvas 2009. aastal 62% | AM.ee

Digiandmete maht kasvas 2009. aastal 62%

Uuringufirma IDC tehtud uuringust selgub, et vaatamata globaalsele majanduskriisile kasvas digitaalse info hulk maailmas möödunud aastal 800 miljardi gigabaidini (0,8 zettabaiti) ehk 62 protsenti võrreldes 2008. aastaga. Aastani 2020 suureneb info maht igal aastal ligi poole võrra, ennustab IDC.

“Võrreldes kõigi muude majandusnäitajatega on andmemahud ainsana jätkanud hoogsat kasvu ka majanduslanguse tingimustes,” ütleb Aarne Pärnsalu, EMC Kesk-Euroopa regiooni müügijuht, “Ettevõtted on majanduslanguse ajal oma tegevused ja kulud hoolikalt üle vaadanud ning kasvavad andmemahud tähendavad uusi väljakutseid, millega tuleb igal juhul tegeleda.”

Uuringufirma IDC analüüsist, mille tellis EMC, selgub, et aastal 2010 kasvab digiinfo maht 1,2 zettabaidini. Antud info hulk on võrreldav infomahuga, mis tekib, kui iga inimene maakeral postitaks vahetpidamata 100 aasta jooksul sõnumeid Twitteris. Enam kui 70 protsenti infot tekib ja salvestub eraisikute tegevuse tulemusel – e-kirju saates, fotosid üles laadides, pangaülekandeid tehes jne. Samas 80 protsendi ulatuses vastutavad andmete hoidmise, kaitsmise ja juhtimise eest ettevõtted.

Samuti kasvab aastaks 2020 kõigi digitaalse info kandjate arv ligi 67 korda. Jätkuvalt on siiski loodavat infot rohkem kui võimekust seda hallata. Arvestades, et IT eksperte lisandub aastas ainult ligi 1,4 korda, peavad ettevõtjad kasvava info tõhusaks ja turvaliseks haldamiseks kasutusele võtma uue põlvkonna infohaldussüsteemid.

IT maailmas nimetavad eksperdid tuleviku tegijaks pilveandmetöötlust (“cloud computing“), sisuliselt on antud teenuse eesmärgiks hoida võimalikult vähe andmeid inimeste ja asutuste füüsilistes arvutites ja süsteemides, talletades olulist infot internetipõhises „pilves“. Üks tüüpiline eraisikute seas populaarne pilve-teenus on näiteks gmail.

Uuringu tulemusel selgus mitmeid huvitavaid fakte, muuhulgas on ligi 75 protsenti tänasest digitaalsest infost koopia ja ainult 25 protsenti originaallooming. Koopiate suur osakaal on seletatav vajadusega säilitada varusid, et olla paremini valmistunud info või selle kandjate võimalikuks hävimiseks. Samas on kopeeritud info säilitamine esimene kokkuhoiukoht enamus eraisikutele ja ettevõtetele.

Uuringust nähtusid ka sotsiaalse meedia mõjud andmete hoidmisele ja levitamisele. Sotsiaalvõrgustiku roll info loomises kasvab ning hägustab piire inimeste era- ja tööandmete vahel. Ainult ligi pooltel ettevõtetel on läbimõeldud ja rakendatud lähenemine sotsiaalmeedia kasutamiseks töökohal, mille järgimist töötajatelt oodatakse

Digitaalse universumi lehel saab arvutada ka enda personaalse digijälje ulatuse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.