fbpx SAP IT-konverentsil: e-riik on aeglustumas, ärianalüüs aina kiireneb | AM.ee

SAP IT-konverentsil: e-riik on aeglustumas, ärianalüüs aina kiireneb

Tallinnas toimus eile maailma ühe suurima majandustarkvara tootja SAP AG IT-konverents "Innovation Now", kus räägiti e-riigi eduprojektidest ja valgustati majandustarkvara tulevikusuundi. SAP esindaja rääkis sellest, kuidas ärianalüüs on nagu "Facebooki revolutsioonidki" läinud reaalajaliseks ning SAP Eesti juht Tiit Parts soovitas ka e-riigil käiku kiirendada, et mitte ajast maha jääda.

SAP Business Objectsi tehnoloogiaevangelisti Timo Elliotti sõnul oleme me jõudnud aega, kus kõik käib väga kiirelt - isegi majandustulemusi pole aega pikalt oodata.

Põlvkond, kes käis 90ndate alguses revolutsioonil, vehkis lippudega ja jäi must-valgetele piltidele, mis tuli saata laborisse ilmutusse, on asendunud sotsiaalvõrgupõlvkonnaga: nn "Araabia kevad" toimus SMSide, Facebooki ja Twitter vahendusel, lippudega sama tihedalt olid rahva kohale tõstetud filmivad-pildistavad mobiiltelefonid ja kaamerad ning info levis kohapealt hetkega. Elliotti sõnul on sama asi jõudnud ka ärianalüütikasse - ettevõtetele on vaja reaalajas majandusinfot, mis tegelikult turul toimub.

Näiteks Colgate-Palmolive saab reaalajas infot üle maailma, mis tooted on kasumlikud ja mis mitte. Ei pea ootama nädalaid või kuid (või varem isegi aastaid) teada saamaks, mis tooteid rohkem turule paisata ja millised üldse lõpetada. T-Mobile jälgib reaalajas oma teenuspakettide populaarsust ja suudab neid väga kiiresti ümber seadistada vastavalt nõudlusele ja vajadustele. Arstid saavad kogu digitaalse haigusloo koos kõrglahutusega meditsiinifotodega mitte kabinetti lauaarvutisse, vaid otse tahvlisse "sündmuskohal", et hoida kokku väärtuslikku aega. Isegi raamatuid kirjutatakse juba reaalaja-info põhjal.

Elliotti sõnul on ärianalüüs läinud nii kiireks ja vahetuks, et lauaarvuti töövahendina võib olla liiga kohmakas. "Me peame olema varustatud väga heade mobiilsete liidestega, et andmetele saaks ligi igalt poolt," nentis Elliott. Seega pole tahvelarvutid ka ärikasutajate jaoks enam mõttetu diivanil vedelemise tööriist, rääkimata korraliku ekraaniga nutitelefonidest. Majandustarkvara peab töötama neil kõigil platvormidel. [vaata ettekande slaide siit]

Eesti esinduse juhataja Tiit Parts ütles IT-konverentsil, et e-riigi edukate projektide käivitamise järel hoitakse järjest enam vanast kinni ning investeeritakse lootusetult iganenud tehnoloogiasse, mis pidurdab kogu riigi IT-sektori arengut. Tema sõnul on e-riigi arendamisega tehtud head tööd, kuid hoog hakkab raugema ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel jäädakse juba teistest maha. “Riigil on võimalik e-edulugu jätkata vaid siis, kui pidevalt kasutatakse kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, mille põhjal Eesti tarkvarainseneridel oleks võimalik uusi rakendusi arendada. Kangekaelselt 20 aastat vanade tehniliste lahenduste elustamine aga ei vii riiki kuidagi edasi tulevikku,” ütles Parts konverentsil.

Partsi sõnul pole Eestis piisavalt resursse, et täiesti uusi tehnoloogiaid arendada ja turule tuua. “Meie edu tagab olemasoleva tehnoloogia põhjal nutikate lahenduste arendamine. Riik peaks seda suunda vedama ning pakkuma meie programmeerijatele võimaluse kaasaegse tehnoloogiaga töötada,” ütles tarkvaraekspert.

Tiit Partsi sõnul on e-riigi suurim eelis mobiilsuse tõstmine – kodaniku ja riigi toimimise jaoks vajalike võimaluste kasutamiseks ei pea ise kohale sõitma ja seda arengusuunda peaks hoidma. “Soome riigiaparaadi loobumine lauatelefonidest oli ainuõige samm. Eesti peaks järgmise etapina kasutusele võtma juba mitte enam jutu- vaid nutimobiilid, mis võimaldavad igapäevaseid tööprotsesse märkimisväärselt tõhustada,” ütles Parts ja lisas, et Eesti peab kasutama oma väiksusest tulenevat eelist, mis võimaldab uuendused suurriigist märksa paindlikumalt ja kordades kiiremini sisse viia.

SAP AG ärianalüüsi valdkonna regioonijuhi Mattias Bolanderi sõnul kasvab Euroopas ja eriti Põhjamaades suur IT-ekspertide puudus ning Eestil on võimalus sellest kasu lõigata mitte ainult spetsialiste eksportides, vaid tööd sisse tuues. Näiteks palkas SAP mullu Põhjamaades üle saja uue töötaja, jätkab laienemist. “2011. aasta oli SAP-le ka Baltimaades väga tegus ning ootame tänavu kasvu kahekordistumist. Projektide läbiviimiseks on aga vaja inimesi – ja ma ei pea silmas pelgalt tööjõu eksporti, vaid ka SAP kohalikud partnerid otsivad eksperte, kes ärirakendusi juurutaks ja täiendaks. Eesti on endale juba võitnud Euroopa Liidu IT-agentuuri, kuid riikliku koolitustellimuse tõstmine võiks siia meelitada ka teisi rahvusvahelisi IT-organisatsioone,” ütles Bolander.

Mattias Bolanderi sõnul on küllalt heldelt maksvates rahvusvahelistes ettevõtetes kindlad tööjõu palkamise protseduurid ja ilma kõrgkooli diplomita on raske löögile pääseda. “Eesti võiks mõelda ka spetsiifilisemate koolitusprogrammide juurutamisele – näiteks on maailmas kiirelt kasvamas äritarkvara valdkond, kus liigub palju raha ning eksperte, kel oleks teadmised ka finantsprotsessidest, on veel küllalt raske leida,” lisas Bolander.

Bolanderi sõnul on ettevõtte näitajate kogumine ja analüüsi põhimõtted viimaste aastatega täielikult muutunud ning vaja on inimesi, kes seda infot oskaksid kasutada ja sellega äri edendada. Sündinud on uus eriala, mis ühendab endas ärijuhtimist ning IT-d.

Bolanderi sõnul jääb Eesti ressurss kümnete tuhandete töötajatega suurfirmade ja teadusasutuste vastu väheseks. “Riigi nišš saab päris uute baastehnoloogiate arendamise või kopeerimise asemel olla pigem uusima tehnoloogia kasutuselevõtmine ja selle põhjal nutikate lahenduste väljatöötamine.”

“Eesti IT-ekspertide ja firmade eelis on leidlikkus – väheste ressurssidega on võimalik teha suuri asju. Ka SAP hoiab Eesti äritarkvara-arendustel silma peal, et leida võimalusi partnerluseks või laienemiseks,” ütles SAP ärianalüüsi valdkonna regioonijuht.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.