Sügis on nutimaailmas traditsiooniliselt see aeg, mil tehnikagigant Apple tõmbab eesriide oma värsketelt lipulaevadelt. Tänavune 9. septembri esitlusüritus nimega „Surprise and shine“ tõotab aga kujuneda märksa pöördelisemaks kui pelgalt iga-aastane rutiinne kosmeetiline tehniliste näitajate lihvimine.
Esiteks näeme laval uut juhti: senise tegevjuhi Tim Cooki asemel astub publiku ette John Ternus, kes peab kohe esimesel katsel tõestama, et suudab tehnoloogiamaailma vaimustuma panna. Teiseks varitseb lettidel peagi seade, mida fännid on oodanud juba pea aastakümne – Apple’i esimene volditav nutiseade, mida sahinates nimetatakse iPhone Ultraks. Kuid tavakasutaja jaoks, kes ei soovi uue nuhvli eest välja käia üle 2000 dollari, jääb sügiseseks peategelaseks hoopis iPhone 18 Pro.
Läbi lekete ja tööstusallikate vihjete on uue tippmudelikohta juba üht-teist teada, mida oodata.
Kaks lainet: miks me kõiki telefone korraga ei näe?
Aastaid oleme harjunud, et Apple paiskab septembris korraga lettidele terve nelikpaketi: tavapärased mudelid ja Pro-versioonid. Sel korral teatab Bloomberg aga hoopis suurest kursimuutusest, kus esitlus lüüakse kaheks eraldi laineks.
Sügisel astuvad areenile tõelised raskekaallased – iPhone 18 Pro, 18 Pro Max ning revolutsiooniline voldikseade iPhone Ultra. Tavapärane iPhone 18, saledam iPhone Air 2 ning taskukohasem iPhone 18e jõuavad poelettidele aga alles 2027. aasta kevadel.
Põhjus peitub komponentide hinnarallis. Mälu ja tippkiipide tootmiskulud on teinud hüppe ning hiljutisel investorite kõnel märkis Tim Cook otse: „Septembris ootame veelgi kõrgemaid mälukomponentide kulusid“.
Kaheetapiline strateegia aitab hoida rahavoo stabiilsena ning säästa tavakasutaja rahakotti kevadeni.
Välimus ja ekraan: "saar" tõmbub koomale
Disaini poolest ei maksa oodata radikaalset revolutsiooni, küll aga funktsionaalset lihvi. Eelmise põlvkonna kahetooniline tagakülg asendub ühtlasema ja puhtama viimistlusega. Värvipaletti lisanduvad uued julged toonid: tume kirsipunane (cherry red), helesinine taevatoon ja klassikaline tumehall, samas kui harjumuspärast helehalli või hõbedast sel korral riiulilt ei pruugi leida.
Käes tundub telefon aga veidi toekam. Lekete kohaselt saab iPhone 18 Pro Max endale mahukama aku, mistõttu korpus paisub 0,25 millimeetri võrra paksemaks ja lisab kaalule umbes 7 grammi.
Ekraanil toimub aga märgatav ruumivõit: esipaneelil trooniv dünaamiline saar (Dynamic Island) tõmbub tervelt 35 protsenti väiksemaks. Näotuvastuse Face ID valgustussensor kolib ekraani alla nurka peitu. Ekraani diagonaalid püsivad tuttavad (6,3 tolli Pro-l ja 6,9 tolli Pro Maxil), kuid tänu uuele LTPO+ paneelitehnoloogiale on pilt päikese käes veelgi eredam ja samal ajal energiasäästlikum.
Silmatera, mis laieneb: kaamerad saavad muutuva ava
Kaamerate vallas on oodata viimaste aastate üht põnevaimat tehnilist hüpet. Kui iPhone 17 Pro tõi kolm 48-megapikslist sensorit, siis iPhone 18 Pro lisab süsteemile mehaaniliselt muutuva ava. Mobiilides on seda varemgi kasutatud, aga üsna harva: esimesena Samsung Galaxy S9/S10 (2018–2019), uuematest mudelitest aga näiteks Huawei Mate 50 Pro, P60 Pro, Pura 70 Ultra, Pura 90 Pro Max (10-astmeline f/1.4–f/4.0), Xiaomi 14 Ultra f/1.63–f/4.0, HONOR Magic 6 Pro / Magic 7 Pro (f/1.4–f/2.0) ja Sony Xperia PRO (f/2.0 või f/4.0, kahe astmega).
See tähendab, et hämaras ruumis või tähistaeva all laieneb kaamera ava maksimaalselt, et püüda kinni iga viimnegi valguskübe, samas kui eredas keskpäevapäikeses tõmbub ava koomale, vältides pildi ülesäritamist ja tagades loomuliku sügavusteravuse.
Vigade paranduse saab ka küljel asuv kaameranupp (Camera Control). Kui varasem puutetundlik pind kippus taskus või kätte haarates liiga kergelt fotoäppi käivitama, siis nüüd eemaldatakse ülitundlikud mahtuvuslikud elemendid ning nupp muudetakse puhtalt mehaaniliseks ja eksimisvabaks.
2-nanomeetrine kiip ja ühtne mälupesa
Jõudluse eest vastutab uhiuus A20 kiip, mis valmistatakse TSMC moodsa 2-nanomeetrise tootmisprotsessiga. Mida väiksem number, seda tihedamalt mahub ränile transistore ritta.
Kiibi teine trump on WMCM (Wafer-Level Multi-Chip Module) tehnoloogia. Kui varem asus töömälu (RAM) protsessorist eraldi ja andmed pidid mööda emaplaati edasi-tagasi jooksma, siis nüüd on mälu istutatud otse protsessori, graafikatuumade ja tehisarumootori kõrvale. Tulemuseks on 18 protsenti parem kiirus ja 30 protsenti madalam voolutarve.
Volditav iPhone Ultra astub ka lõpuks lavale
Ürituse suurimaks sensatsiooniks kujuneb aga ilmselt Apple’i esimene painduva ekraaniga ehk volditav seade. Konkurendid nagu Samsung, Google ja Motorola on volditavate telefonide turul toimetanud juba aastaid. Mäletatavasti kurtis Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak juba 2019. aastal Bloombergile: „Apple ei ole volditavate telefonide vallas liider ja see teeb mulle muret, sest ma tõesti tahan volditavat telefoni.“
Tundub, et „Woz“ saab viimaks oma tahtmise. Analüütik Mark Gurman nimetab saabuvat seadet lausa „Kõige olulisemaks uuenduseks iPhone'i ajaloos ja esimeseks tõeliseks vormifaktori muutuseks.“
See tähendab, et seade ei hakka voltima kokku vertikaalselt nagu puudritoos, vaid avaneb horisontaalselt nagu raamat, pakkudes avatuna ekraanipinda, mis võistleb iPad miniga.
Hind küündib aga esialgsetel andmetel kindlasti üle 2000 dollari piiri, jättes selle esialgu entusiastide luksustooteks.
PLUSSID
- Muutuva avaga kaamerasüsteem parandab märgatavalt hämaras pildistamist ja dünaamikat.
- Uus A20 kiip (2 nm) ja WMCM-mälutehnoloogia toovad märgatava kiiruse- ning energiasäästu.
- Tunduvalt kitsam Dynamic Island vabastab esipaneelil reaalset ekraanipinda.
- Füüsilisemaks kohandatud kaameranupp välistab tüütud juhuslikud vajutused taskus.
MIINUSED
- Komponentide ja 2 nm kiibitehnoloogia kallinemine võib kergitada müügihinda.
- Tavalised baasmudelid viibivad kevadeni, valik piirdub sügisel vaid kallite tippmudelitega.
- Klassikaliste heledate/hõbedaste värvitoonide puudumine valikust.
