Uudised | AM.ee

Uudised

Teateid arvutimaailmast.


IT-ekspert: suured tarkvaraprojektid on karisid täis

Suured tarkvaraprojektid. Foto: (CC) Pexels.com

Sotsiaalministeerium otsustas lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi senise arendaja Tietoga. Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese partner ja arendusjuht Raul Ennus kinnitab, hange oligi Eesti mastaabis harvaesinevalt keerukas ning soovitab kolme põhimõtet, mida IT-projektide tellimisel ja arendamisel silmas pidada, et suured tarkvaraprojektid õnnestuks.

VIDEO: valmis sai akuvaba telefon

Akuvaba telefon, prototüüp. Foto: Batteryfreephone / Bryce Kellogg / Washingtoni Ülikool

Moodsaid nutitelefone vaevab pidevalt akuprobleem: need kipuvad liiga kiiresti tühjaks saama. Washingtoni Ülikoolis leiti selle vastu rohtu kahe vana, juba möödunud sajandist tuntud nipiga ja ehitati akuvaba mobiil. 

Esimene nipp on teada päikesepaneeliga kalkulaatorite ajast: mobiil ammutab energiat valgusest ja kulutab seda väga kokkuhoidlikult. Teine aga meenutab viiekümnendaid-kuuekümnendaid, kui inimesed raadiomastide all kerisid suuri poole, mis raadiosaatjast laineid kinni püüdsid ja elektriks moondasid. 

Üleilmne statistika: nutitelefonid muutuvad tegelikult järjest odavamaks

Uued iPhone´id.

Statistikaportaali Statista andmetel maksis 2016. aastal keskmine nutitelefon maailmas 240 eurot, mis on märksa vähem, kui 370 eurot 2010. aastal.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ostetakse enim kallima hinnaklassi telefone, Ameerika Ühendriikides ning Euroopa paistab pigem silma madalama hinnaklassi telefonide lembuse poolest. “Telefonide kvaliteet on oluliselt paranenud ning odavamad mudelid pakuvad juba pea sama kasutuskogemust kui kallimad ning seetõttu ostetakse neid rohkem. Eestis maksab nutitelefon keskmiselt 250 euro ümber,” lisas Seema.

Mobiilset andmesidet kasutatakse Euroopas reisides nüüd kümneid kordi rohkem

Foto: (CC) Dongni Wang / Pixabay

Euroopa ühtsed andmesidetariifid on pannud inimesed vabalt netti kasutama ka kodust mujale Euroopasse minnes. Kohati on olnud andmesidemahu kasv kuni 60 korda.

Tele2 andmete järgi kasutasid Euroopa Liidus reisivad eestlased mobiilsideteenuseid juunis osa riikides kuni 60 korda rohkem kui mais. Mobiilse interneti kogukasutus Euroopa Liidus suurenes ligi kolm korda.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul tõi hüppelise mahtude kasvu juunis käivitunud Euroopa Liidu rändlusteenuste regulatsioon, mille eesmärk oli kaotada rändlusteenuse tasud EL-is.

Uus idufirma värbamistööriist sõelub kandidaate oskuste, mitte CV-de järgi

Test. Foto: (CC) Pixabay

Tundub ju lihtne - vali õige inimene tööle tema oskuste järgi, mitte pika elulookirjelduse põhjal? Tegelikult ei olnud siiamaani nii lihtne, sest enamus töölevõtte tuleb ikkagi CV-de kaudu, mis on kulukas ja aeganõudev valikuprotsess. Keegi lappab läbi CV-de kuhja, tõstab huvitavamad kõrvale ja siis ehk läheb alles oskuste hindamiseks.

Kui aga keegi heade oskustega inimene oli mitte nii silmatorkava CV-ga?

Asi selgeks: kui veekindel on sinu telefon tegelikult?

Telefon vees. Veekindel on see siis, kui vastab kindlale IP-tasemele. Foto: (CC) Pixabay

Niiskes ja külmas Eesti kliimas on veekindlus alati oluline. Ja kui tulevad need paar suvist sooja päeva, siis liigutakse ju jälle kuhugi vee lähedusse. Seega kui maailmas leidub kohti, kus telefoni veekindlus ja tolmukindlus on oluline, siis Eesti on kindlasti üks neist. Veekindel nutitelefon on veel suhteliselt uus asi, aga kui kindlad need siis tegelikult on?

Noortele ja vanematele: 7 põhitõde sotsiaalmeedia turvaliseks kasutamiseks

Mobiiliga puhkamas: kõik läheb sotsiaalmeedia kontole üles. Foto: Kaido Einama

Nutiseadmed koos kõikjal saadaoleva ülikiire mobiilse internetiga on meie igapäevaelu märgatavalt lihtsustanud - taskusse mahtuva abilise nõul saame valida ilmale sobivaima riietuse, tellida paari näpuvajutusega lõunasöögi kontorisse või hoida end sõprade-tuttavate tegemistega sotsiaalmeedia vahendusel jooksvalt kursis.

Eilsest sõidavad Tallinnas isejuhtivad bussid

Isejuhtivad bussid Mere puiesteel.

Laupäeval, 29. juulil alustasid Tallinnas pilootprojektina sõitmist Prantsusmaal toodetud isejuhtivad bussid, mis hakkavad kõiki soovijaid sõidutama kuuel päeval nädalas marsruudil Kultuurikatel – Mere pst. Isejuhtivad bussid on Tallinna tänavatel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia areng ja selle mõju ühiskonnale.

Bussid on käigus augusti lõpuni.