Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit austas erakorralise ITL-i elutöö preemiaga Eesti side- ja IT-valdkonna üht pikaaegsemat juhtfiguuri Toomas Sõmerat. ITL-i üldkoosolek omistas Sõmerale ka liidu auliikme staatuse.

“Soovime siiralt tänada Toomas Sõmerat, kes on ligi 50 aastat töötanud Eesti info- ja kommunikatsioonisektori eri positsioonidel ning andnud suure panuse ka IKT alase haridustöö arendamisesse. Ta on aastakümnete jooksul esindanud meie ühishuve nii idas kui läänes, unistanud ja suurelt plaane ka ellu viinud ning teinud seda kõike tingimatu andumusega,” ütles ITL-i president Enn Saar.

Euroopa üks juhtivaid elektroonika maaletoojaid Elfa Distrelec kuulutas välja uue lähenemise oma tooteportfellile ning klienditeenindusele, mille põhjalike muutuste eesmärk on pakkuda uut parimal tasemel teenust.

Elfa Distrelec jätkab elektroonika ja automaatika aktiivset müüki ka Eestis, laiendades tootevalikut ning kasutades uut müügikontseptsiooni, mis muudab Elfa Distreleci kohalikumaks ja isiklikuma lähenemisega ettevõtteks.

Eesti üks staažikaimaid tarkvaraarendusettevõtteid AS Proekspert tähistab sel kevadel oma 20. juubelit.

Ettevõtte asutamine ulatub tagasi aastasse 1993, mil toimus muuhulgas ka esimene Viljandi Folk, Eestist lahkus viimane NSV Liidu piirivalvur ning avati Rahvusraamatukogu.

20 aastaga on väikefirma kasvanud 130 töötajaga rahvusvaheliseks ettevõtteks, mida  teistest Eesti IT-firmadest eristab suur tööstusautomaatika tarkvaraarenduse osakaal. 

Elion hakkas aprillis pakkuma kodujuhtimise teenust. Eks neid nutikodu lahendusi on ennegi olnud, aga massidessse pole neist suurt midagi jõudnud. Juba 2007. aastal proovis AM Siemensi nutiseadmetega kodulahendust, mis oli lahe seni, kuni selgus, et üks kõige lihtsam lüliti tule laes põlema panemiseks maksab 1500 krooni ja selle peab paigaldama spetsialist.

Nüüd proovis Elion ka erinevaid olemasolevaid seadmeid ja jõudis järeldusele, et ükski neist pole tavakasutaja jaoks piisavalt lihtne ning alustas Eesti jaoks haruldast tootearendust algusest peale - tootedisainist tarkvarani. Tulemus pole paha, ehkki kogu selle pildiloleva karbistiku oma koju tellimisel läheb kuumakse ikkagi päris kalliks.

Google´i virtuaalprillid on lõpuks jõudnud esimeste arendajateni (ja mõned eksemplarid olid korraks eBay oksjonil). Sellega koos on Google avaldanud ka toote tehnilised andmed ning Google Playsse on ilmunud vastav äpp, mis virtuaalprillidega suhtleb.

Jah, juba möödunud sajandi lõpul räägiti virtuaalprillidest ja kantavatest arvutitest. Miskipärast ei võtnud need vedu ja jäid vaid prototüüpidena arvutimessidele. Niisamuti oli tahvelarvutitega - kuni üks tootja tegi nad piisavalt käepärasteks. Google üritab virtuaalprillide ülimugavaks tegemisega selle nišši nüüd täita ja uue tootega peagi massidesse suunduda. Esialgu pakutakse aga Google Glassi vaid valitud arendajatele. Vaid USA-s.

Seda oli ammugi arvata, et nutiteleritesse suruvad end sisse peagi erinevad maksevõimalused, sest kes ei tahaks teleka kaudu inimestele tasuta meelelahutusele lisaks tasulist pakkuda. krediitkaart on kohmakas, ammugi siis pangalink. LG pakub ühe võimalusena diivanilt maksmiseks nüüd Paypali.

LG Electronics (LG) peaks olema esimene (või esimestest), kes hakkab oma nutiteleri platvormil pakkuma PayPali teenust. Esialgu on võimalus saadaval 2013. aasta telerimudelitel USA-s, Kanadas ja Suurbritannias. Aprilli lõpuks jõuab teenus ka Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Itaaliasse ja Austraaliasse ning siseneb uutele turgudele hiljem. Eestit esialgu ei mainita.

Pilveteenustega hõivavad IT-firmad vaikselt pankurite kasulikku äristrateegiat - usalduse müümist.

Nii tutvustas ka Linxtelecom äsja oma uut pilveteenust ja seda kinnitasid ka nende esimesed kliendid: pilveteenus on IT-teenus, mis asub tavaliselt küll teadmata kohas ja kliendil puudub täielik ülevaade, mis pilveteenuse taga toimub, kuid usaldusväärse partneriga võib selle unustada, peaasi, et kõik toimib.

Me kõik teame vastust küsimusele „elu, universumi ja kõige“ kohta. See on 42. Kahjuks ei tea keegi õiget küsimust.

Päris maailmas me teame nii küsimust „Mis oleks parim viis failide ja meta-andmete säilitamiseks“ kui ka vastust sellele küsimusele: „ relatsioonilise andmebaasi omadustega versioneeriv failisüsteem“.

Paraku jäävad tarkvaratootjad vastuse täpsema formuleerimisega tihtipeale jänni. Microsoft lubab meile suure suuga „uue põlvkonna“ failisüsteemi juba alates Windows Vistast. Lubaduseks paraku on need jutud siiamaani jäänudki. Linux ja XFS on „pühale tõele“ veidi lähemale jõudnud, aga kirgastumist ei paista sealtki poolt.

Ootamatult tekkis võimalus üle hulga aja teatrit külastada. Mitte et ma teatris tegelikult harva käiksin, aga üldjuhul kipuvad need olema piiratud võimalustega harrastusteatrid.

Niisiis, kui pakuti tehnoloogiliselt keerukat tükki, tõstsin kohe vabatahtlikkuse märgiks oma virtuaalse käe ja läksin kohale.