Arvutimaailm 4/10 on müügil 14. aprillist. Järgmine number ilmub 12. mail. Selles numbris:
FOOKUS
Kas internet jõuab ka maale?
Hiigelprojekt Estwin on oma esimesi kaableid juba maarajoonidesse ajamas. Varsti on lootust.
Lk 16
ARVAMUS
6 Vastasseis: kas blokeerida netikasiinod?
7 Eksperdid hindavad: ERR.ee
8 ITLi veerg: raha varsti pole
UUDISED
10 Oracle soovitab pilveteenuseid
11 SAP tuuritas Tallinnas
14 Uus ja vanad: Chrome OS
Maailma levinuimate ohtude märtsikuu edetabeli tipus on ESETi andmetel taas Win32/Conficker. Eesti ja Belgia on aga erandlikult kõige enam hädas W32/Injector tüüpi pahalastega, mis on paroole ja muud tundlikku infot varastavad troojalased.
Conficker’iga nakatunud arvutite hulk on iga kuuga suurenenud ning märtsis oli selle osakaal 10,32% kõikidest ohtudest, teatab ESET. Tulemuste koondväljavõte, mille koostab ThreatSense.Net (ESET’i kasutatav süsteem pahavara puudutavate andmete kogumiseks), näitas selle pahavara vohamist kogu maailmas.
14.–16. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents „Kultuurimuutused digitaalajastul“ (Transforming Culture in the Digital Age), mis muudab Tartu kolmeks päevaks digitaalse mälu pealinnaks. Konverentsi fookuses on kultuuri ja digitaalse keskkonna seosed. Esimesel konverentsipäeval, mis on pühendatud ERMi 101. aastapäevale, toimub ümarlaud „Aktiivne kasutaja kui mäluasutuse sisu looja“.
Android on nagu eestlane peol - alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Suhteliselt vaikselt alanud Androidirakenduste turg, mis alguses teenis ära ka arendajate nurina, on viimastel kuudel lausa plahvatuslikult kasvama hakanud. Nüüd tundub, et ei saa enam pidama - eelmisel kuul lisandus üle 9300 rakenduse ja kasv on tugev olnud kõik viimased kuud.
Kokku leidub praegu Android Marketis ligi 40 000 rakendust, millest peaaegu 60% on tasuta.
Neist on praegu Arvutimaailmas testimisel olnud SE XPERIA X10 telefoni laetud järgmised vajalikuna tunduvad asjad: Advanced Task Killer (taustal olevate programmide sulgemiseks), Bambuser (otse-videostriimiks), Fring (MSNid-Skype´id, SIP kõned ja SkypeOut kõned), GDocs (Google Docs), Goggles (visuaalne otsing), Moxier (MS Exchange), TrackID, TripIT, Wisepilot, ASTRO.
Pilveteenused aitavad oma IT infrastruktuurist vabaneda ja võtta nii riistvara- kui tarkvareetnused väljast. Äsja Lõuna-Aafrikas oma satellidipõhist pilveteenust tutvustanud ND SatCom aga võimaldab lisaks ka saada sõltumatuks internetiühenduse olemasolust, võttes pilveteenused üle satelliidiühenduse.
Eesti suurimate IT infrastruktuurifirmade käibed kukkusid möödunud aastal 20-40%, kirjutab IT Grupi nõukogu esimees Jaak Ennuste firma blogis.
Max123 kaotas kuni 40% käibest, MicroLink 31%, IT Grupp 26%, MarkIT 22% ja net group 20% käibest. Sel aastal pole turu paranemist veel oodata - firmad peavad jätkama madalal turutasemel efektiivset toimimist.
Nagu 17. märtsil selgus, on Sony 3D telekate tootmine juba alanud ning meile demotud eksemplar ei ole enam prototüüp, vaid üks esimesi seeriatootmise liinilt maha veerenuid.
Müügile jõuavad antud telekad sellegipoolest alles suvel, kuuldavasti alles juulis. Mõne teise tootja telerid (Samsung) on Eestis aga juba lettidel.
Kuna digil õnnestus küüned taha ajada ühele esimestest IPad-idest, mis Eestis, ei saanud ka meie ära öelda võimalusest asjaga põgusalt tutvuda.
Vaid nädalakese müügil olnud vigur on esimesel vaatel kohmaka võitu.
Must ekraani ääris ei paista just kõige sümpaatsem ning kuna esimene külg on suht paksu klaasiga, siis ekraan tundub võrdlemisi sügaval
Samuti on ekraan peale paarikümne minutilist katsumist suheteliselt paksult kaetud rasvaste sõrmejälgedega: Pole hullu, keerame aga heledust juurde ja kärab küll.
Paar kuud edasi lükatud Eesti domeeniruumi reguleerivad uued reeglid said valmis. Eesti Interneti SA avaldas uued Eesti domeenireeglid, mis kiideti heaks Eesti Interneti SA nõukogus ja on organisatsiooni poolt läbiviidava Eesti .ee maatunnusega domeenikorralduse uuendamise aluseks.
Reeglite lõpliku versiooniga saab tutvuda Eesti Interneti SA kodulehel http://www.eestiinternet.ee/domeenireeglid/domeenireeglid.
Septembris testisime me nettoppe ehk väikeseid lauaarvuteid, kuid Linutop 3 valmis siis veel arendajate laual. Nüüd saime neid Eestis müüvalt iKioskilt ühe kätte. Selle toote sihtgrupp on just avalikud kohad, kus internetti kasutada.
Seade on keskpärasest lahjema protsessoriga, ilma kõvakettata ega oma ka arvestatavat videokaarti. See, mis sellel kastil sees peitub, on ainult 2D toega ehk midagi sellist, nagu kasutati kümme aastat tagasi.
Kuid see ei olegi määrav, sest kui aparaat on mõeldud lihtsamate võrgutoimingute teostamiseks, siis polegi vaja mingit suurt jõudlust.
Arvuti emaplaadil on küll olemas SATA pesad kõvakettale ja ka PCI-le siin, kuid ega neist tolku pole, kuna korpus on nii kompaktne, et sinna ei mahu midagi, isegi tolmule pole märkimisväärselt ruumi.
