Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. Digitaalne turvalisus on tänapäeval sama elementaarne ja eluliselt tähtis kui kodukse lukustamine. Eestis, kus meie elud on tihedalt põimunud e-teenuste, digiallkirjade ja nutiseadmetega, oleme paratamatult pidevalt ka küberkurjategijate sihikul. Küberoht ei ole enam ammu vaid suurkorporatsioonide või riigiasutuste probleem – üha sagedamini jõuavad äärmiselt kavalad ja spetsiifilised õngitsuskampaaniad (phishing) ja sotsiaalse inseneria rünnakud otse meie ja meie pereliikmete nutiseadmetesse, püüdes halastamatult ära kasutada inimlikku ekslikkust ja usaldust.
Sellelt teemalehelt leiad kõige olulisemad küberturvalisuse uudised, operatiivsed hoiatused aktuaalsete petuskeemide eest ning praktilised juhised, mis aitavad hoida turvalisena nii sinu isiklikud andmed kui ka ettevõtte IT-süsteemid.
[Turvateema RSS]
Hiljuti toimunud Samsungi küberkaitseseminaril jagasid CERT-EE juht, Telia ärikliendiüksuse IT-teenuste juht ning Samsungi tootekoolitaja muuhulgas lihtsaid soovitusi, kuidas oma tõsta oma mobiiliseadmete küberturvalisust. Siin on kolm lihtsamat nõuannet, mida igaüks saab enda igapäevatoimetustes rakendada, et end virtuaalmaailmas paremini kaitsta.
Kui kaks aastat tagasi ületati 100 tuhande piir, siis nüüdseks on Smart-ID kasutajaid juba üle kahe miljoni.
Eestis on SK ID Solutionsi loodud autentimisvahendi võtnud kasutusele 420 000 inimest, Lätis on Smart-ID kasutajaid juba 750 000 ning Leedus 830 000. Kaks miljonit Smart-ID kasutajat teevad Smart-IDga ühes kuus kokku enam kui 40 miljonit tehingut kasutades seda nii e-teenustesse sisenemiseks ja tehingute kinnitamiseks kui ka dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks.
Arvutimaailm uuris Terviseametilt Brüsseli 5G võrkude keelustamise valguses, mida sealne karmim norm 3 V/m tähendab ja mille poolest Eestis on piirmäärad suurusjärgu võrra leebemad? Mida üldse 5G mõju puhul mõõdetakse ja kas esimesed katsed 5G-ga Eestis on olnud kuidagi mingite näitajatega piirnormide lähemal kui varasemad mobiilivõrgud või mitte?
Vastab Terviseameti Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Jaan Mell.
Windows XP on olnud üks kõige sitkemalt ajahambale vastu pidavaid operatsioonisüsteeme, mis tuli välja 24. augustil 2001 ja kestab mõnedes kohtades veel siiamaani. Avalikkuse eest üsna varju jäänud Windows XP tugi ja turvauuendused aga lõppesid üleeilsest, 9. aprillist 2019.
Idufirma Ekster, mis on kasvamas maailma üheks suurimaks nutirahakotibrändiks, tuli äsja välja oma kolmanda põlvkonna tootega. See on nüüd kõige õhem ja hääljuhitav rahakott - jah, sa saad oma rahakotile hakata häälkäsklusi andma.
Mitmetest uudistest võib lugeda, et Brüssel keelas 5G, kuna selle kasutuselevõtt ületab linnas lubatud kiirgustaseme.
Brussels Express kirjutab, et Belgia valitsus keelas 5G kasutamise pealinnas, kuna selle (testitud) kiirgustase ületab kehtestatud piirväärtuse.
Samuti kirjutab Brussels Times.
Liiga vähe on tähelepanu pööratud Active Directory turvalisusele, kuigi suure osa Eesti ettevõtete jaoks on AD näol tegu IT vundamendiga, millele kõik muu toetub.
Inimkonna algusaegadest on käinud hea ja kurja võitlus. Ühelt poolt soovime mugavust, teisalt turvalisust.
Võiks piisata ukse taha jäetud luuast, kuid samas ei tahame, et õhtul oleks telekas alles.
Sama probleem on Wifiga, olgu ta avalik või kodune, millel pole kasutusest turvalahendusi.
Seekordne KUIDAS episoodis räägib Arvutimaailm paroolide turvalisusest. Paroolid ei tohi olla liiga keerulised ega liiga pikad aga samas peavad olema piisavalt keerulised, et neid ära ei arva ega häkkida ei saaks.
Kuidas valida parooli, mis hästi meeles püsib, kuid vastab kõigile turvanõuetele?
Millised on vahendid, et paroolid paremini meeles püsiks?
Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer rääkis möödunud neljapäeval toimunud Samsungi küberkaitseseminaril, et internetti ühendatud seadmete arvu aina suurema kasvu tõttu tekib kübermaailma ka rohkem ohte, millega tuleb tegeleda.