Eesti valitsuse neljapäeval heaks kiidetud määrus, mis sündis justiits- ja digiministeeriumi koostöös, vabastab hulga väikeettevõtteid, perearstikeskusi ja kohalike omavalitsuste asutusi kohustusest järgida täies mahus karmi ja ressursinõudlikku Eesti infoturbestandardit (E-ITS) või selle rahvusvahelist analoogi ISO/IEC 27001.

^{Foto: AI, Dee, Pixabay}

Tehisintellekt on kiirelt muutuv nähtus, ent mis juhtub siis, kui see areng ei käi käsikäes kasutajate ootustega? Kui uus, targem ja võimekam tööriist tundub järsku külmem, korporatiivsem ja hinge vaesem? Just sellise šoki ja pahameelelaine tekitas OpenAI, kui nende uus lipulaev, GPT-5, ootamatult kõik varasemad mudelid üleöö asendas. 

OpenAI tõi just äsja välja oma kõigi aegade kõige võimsama mudeli GPT-5, mis on kättesaadav kõigile. See väljaanne toob kaasa päris suuri uuendusi kogu ChatGPT, API-de ja arendajatööriistade osas, mille eesmärk on muuta tehisaru kasutamine targemaks, turvalisemaks ja veel isikupärasemaks.

Suur osa inimesi kasutavad mugavaid juhtmevabu kõrvaklappe, kuid suvisel ajal juhtub ikka, et need kukuvad vette või saavad muud moodi märjaks. Halvemal juhul võib veekahjustus tähendada seda, et kõrvaklapid tuleb minema visata, kuid väga paljudes olukordades võib kiire tegutsemine need siiski päästa.

^{Foto: Gerd Altmann, Pixabay}

Suvine hooletus muudab inimesed küberkurjategijatele haavatavaks. Puhkuste aeg on petturitele hea võimalus, kuna tähelepanu on hajunud ning mõistus ei ole alati kaitsekihiks virtuaalses maailmas varitsevate ohtude vastu. Ohutuse tagamise seisukohast on huvitavad mõtteid ja soovitusi jagamas Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas ja Telia küberturbe lahenduste insener Holger Rünkaru. 

^{Foto: Alexandra Koch, Pixabay}

Oled sa kunagi mõelnud, mis toimub tehisintellekti vestlusroboti "aju" sügavustes, kui sa temaga suhtled? Need digitaalsed abilised on paljude inimeste ellu juba sisse imbunud, kuid kui paljud meist tegelikult teavad, kuidas need töötavad? Kas teadsid näiteks, et ChatGPT peab juunikuust 2024 hilisemate sündmuste kohta infot leidmiseks tegema internetiotsingu? See on vaid jäämäe tipp! 

Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, tuleb nii isiklikes kui ka tööalastes tegemistes hakata kasutama isikutuvastamisel meetodeid, mis ei seo inimest ühe kindla salasõnaga. 

Eri rakenduste ja teenuste kasutamisel on jätkuvalt kõige levinum autentimisviis kombinatsioon kasutajatunnusest ja salasõnast. Sellele on mõnel juhul lisandunud biomeetrilised tuvastusviisid, mida sageli kasutatakse ka hoopis alternatiivina kasutajatunnuse ja parooli sisestamisele. 

Elisa klientide seas eelmisel aastal läbi viidud uuringus tunnistas 41% lapsevanemaid, et vajaksid abi ja lisainfot, kuidas oma lapsi digikeskkonnas kaitsta ja  52% märkis, et nende lapsed kasutavad  nutiseadmeid päevas rohkem, kui üldised soovitutsed seda lubaks. Elisa on otsutanud oma klientidele edaspidi soovitada nutitelefoni soetamist lastele alates üheksandast eluaastast ja väiksemate laste vanematele soovitada alternatiive lastekellade ja nuputelefonide näol.  

Aeglane internet ja tõrkuv ühendus on midagi, mis ei meeldi kellelegi, kuid tihti ei teki need probleemid suuri faile alla laadivast pereliikmest või probleemidest teenusepakkujaga, vaid hoopis vananenud ruuterist. 

Oma aja ära elanud ruuterid võivad hakata järsult probleeme tekitama, mille tõttu kannatab nii teenuse kvaliteet kui ka turvalisus. 

Virtuaalsetel koosolekutel peitub alati üks vaikne oht: mis siis, kui keegi peaks kohtumise tundlikku ja tähtsat vestlust või ekraanil vilksatavat olulist dokumenti salaja jäädvustama? Ärisaladuse jagamisel läbi ekraani on võimalikke piilujaid raske märgata. Microsoft, olles miljoneid kasutajaid ühendava Teamsi platvormi arendaja, on otsustanud sellele probleemile laheneda üsna radikaalselt. Valmistu üllatuseks, sest peagi võib katse Teamsi koosolekust ekraanipilti teha viia hoopis musta auguni.