Tänapäeval on raske leida kodu või kontorit, kus poleks WiFi ruuterit. Traadita internet on saanud sama tavapäraseks, kui televiisor.

Mitu korda oled tänaval mobiili vaadates posti otsa põrganud? Või kui tihti oled näinud jalakäijat seda tegemas kas oma silmaga või mõne video pealt? Tegemist on viimasel ajal aina rohkem ette tulevate traumadega, millega inimesed kokku puutuvad: tekstimisest või veebis surfamisest põrgatakse paremal juhul kokku vastutulijaga, halvemal juhul postiga. Veel halvemal juhul sõidab mobiili näppiv autojuht kraavi.

Nagu ikka on suvel kodutehnika kasutajaid tabamas ootamatult äikesekahjustused - seekord juba varem ja tihemini kui tavaliselt augustitormide aegu. Telia tuletab meelde, kuidas ennast, oma kodu ning koduseid seadmeid äikese eest kaitsta.

Nutitelefonid muutuvad ana õhemateks ja õrnemateks. Loomulikult murduvad ja purunevad need tihti ja ka hinnad ei näi tippmudelitel mitte kahanevat, vaid kasvavat. Kasutajad vajavad head kindlustust, et ka oma kasutatud mobiile kaitsta. Nüüd saab seda teha - INZMO äpi abiga.

INZMO on idufirma, mis sai esimesena kindlustusmaakleri tegevusloa ja tõi Eestisse rahvusvahelise Helvetia kindlustusgrupi mobiilikindlustuse, mis pakub nii uutele kui kuni kolme aasta vanustele nutitelefonidele kaitset õnnetuste ja varguste vastu.

Aastaid, võib-olla isegi aastakümneid on AM Blackberrylt (varem RIM-ilt) küsinud, küll CeBITil, küll mõnel muul tehnoloogiaüritusel, kas ja millal tulevad selle tootja äritelefonid Eestis müügile. Vastus on alati olnud ei. Viimastel aastatel pole olnud enam põhjust ka küsida, sest Blackberry on avalikkuse tähelepanu alt kadunud ning muutunud tavaliseks nišitooteks Androidimaailmas - siiski ühe erandiga. Säilinud on paljudele väga meelepärane füüsiline täisklaviatuur. Nüüd on Blackberry Eestis saadaval.

Paljud turvatud IT-süsteemid langevad mitte nõrga turvatarkvara, vaid inimliku nõrkuse pärast. Tänasest 14. juulini toimub Tallinnas rahvusvaheline küberkaitse suvekool doktorantidele ja teadlastele, mille fookuses ongi inimfaktori nõrkustele rõhuvad rünnakud küberruumis, kuidas neid ära tunda ja vältida. Juba kolmandat aastat toimuv suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku, IT-õiguse, arvutiteaduse ning psühholoogia valdkonna eksperdid ja praktikud, kokku on osalejaid 16 riigist üle kogu maailma.

Juba valitakse ka autosid mobiiliäppide järgi: nii mõnedki juhid otsustavad osta auto, millel on Apple´i või Androidi tugi. SEAT on Androidi paadis ja kuigi Android Auto pole midagi uut, pakub SEAT esimese Euroopa autotootjana Androidi rakendustepoes nüüd oma äppi, millega autoomanik saab nii mõndagi auto juures juhtida ja vaadata. Ka eemalt.

SEAT on esimene autotootja Euroopas, kes ühendas oma masinad mobiiliplatvormiga nii, et Android Auto platvormil saab oma sõidukit igatpidi jälgida ja juhtida.

Pole midagi imestada, et varastele jälle mobiilid meeldivad, kui kalleimad isendid on hinnalt tuhande euro kanti kerkinud. Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub, statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Ehkki see pole veel sajaprotsendiliselt kinnitust leidnud, pakub Kaspersky Labi spetsialist Anton Ivanov pärast väljapressimistarkvara ExPetr (tuntud ka kui Petya/NotPetya) analüüsimist välja, et viimastel päevadel palju paha tekitanud pahalane ei suudagi krüpteeritud faile taastada, isegi kui ohver selle eest lunaraha maksab.

Maailma tabanud uus krüptoviirus Petya/NotPetya, mis on eelmise hiti WanaCry modifitseeritud järeltulija, tabas ka Eestis mitmeid ettevõtteid, krüpteerides andmed ja nõudes nende lahtikrüpteerimise eest lunaraha. Levib aga info, et viirust on võimalik oma arvutitest eemal hoida, lisades sinna ühe (tühja) faili.

Kas see ettevaatusabinõu ka töötab, selle kohta veel täiesti kindlad andmed puuduvad, kuid mitmetes turvafoorumites ja ka turvatarkvara tootjate blogides on seda lahendust käsitletud.