Liiga vähe on tähelepanu pööratud Active Directory turvalisusele, kuigi suure osa Eesti ettevõtete jaoks on AD näol tegu IT vundamendiga, millele kõik muu toetub.

Inimkonna algusaegadest on käinud hea ja kurja võitlus. Ühelt poolt soovime mugavust, teisalt turvalisust. 
Võiks piisata ukse taha jäetud luuast, kuid samas ei tahame, et õhtul oleks telekas alles. 
Sama probleem on Wifiga, olgu ta avalik või kodune, millel pole kasutusest turvalahendusi. 

Seekordne KUIDAS episoodis räägib Arvutimaailm paroolide turvalisusest. Paroolid ei tohi olla liiga keerulised ega liiga pikad aga samas peavad olema piisavalt keerulised, et neid ära ei arva ega häkkida ei saaks. 

Kuidas valida parooli, mis hästi meeles püsib, kuid vastab kõigile turvanõuetele?

Millised on vahendid, et paroolid paremini meeles püsiks?

Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer rääkis möödunud neljapäeval toimunud Samsungi küberkaitseseminaril, et internetti ühendatud seadmete arvu aina suurema kasvu tõttu tekib kübermaailma ka rohkem ohte, millega tuleb tegeleda.

Uue nutitelefoniga alustamine on läinud väga lihtsaks tänu pilvekontodele ning rakendustele, mis aitavad vanast seadmest üle kanda kõik andmed ja seadistused. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma toob välja mõned olulised seaded, mida peaks iga uue mobiili omanik üle vaatama enne, kui oma nutiseadet üldse kasutama hakkab. 

„Need on just need väikesed seadistused, mida peaks kohe esimest korda mobiili sisse lülitades tegema, sest see ei võta kaua aega, aga hiljem võivad need juba ununeda,“ selgitas Aasma. 

Kirjutasime teisipäeval, et Asuse tarkvarauuenduse serverisse sokutati pahavara, mis otsis kindlaid MAC aadresse, et neisse siis veel midagi täiendavat (nuhkimiseks) sokutada. Nüüd on Asus uuenduste tarkvara ära uuendanud ja pakub ka tööriista, et oma masinast pahalast avastada ja kõrvaldada.

Tegemist oli sihitud rünnakuga, mis Asuse esindajate sõnul polnud suunatud tavakasutaja, vaid kindlate organisatsioonide vastu. Seega kui tavakasutaja arvuti ka nakatus, ei tehtud seal tõenäoliselt midagi, sest vajati kindlat sihtmärki.

Uut nutitelefoni valides mõeldakse ostetava seadme kaitstusele kübermaailmas enamasti viimasena ja ennekõike huvitab kliente seadme aku, kiirus ja kaamera, rääkis Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso täna Kultuurikatlas toimunud küberturvalisusseminaril „Küberkaitse mobiiliseadmete ajastul“.

Nii, nagu 2017. aastal sokutati tarkvara CCleaneri tarkvarauuenduste serverisse pealtnäha usaldusväärselt signeeritud pahavara, nii tegid häkkerid samamoodi Asuse tarkvarauuenduste serveris, istutades sinna Asuse signeeringuga uuenduse, mis sisaldas väikest troojalast.

See troojalane ei tahtnud siiski kõigi enam kui miljoni masina järgi nuhkida, vaid tarkvarasse olid sisse kirjutatud kindlad MAC-aadressid, mis huvi pakkusid. Neid oli üle maailma, peamiselt USA-st, Venemaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast.

Mäletate Ansipi fooliummütsi ja seemneid osas ACTA teemadel? Mõned aastad on möödas ning oleme tollase tobeda kõnelusega taas olukorras, kus tahetakse hääletama hakata.

Oht on, et Internetist eemaldatakse sisu vastavalt tsensori suvale ja olulised asjad pole enam kättesaadavad, kui läheb läbi masintsensuuri seadustav EL autoriõiguse reformipakett.

Täna öösel ehk 16. veebruari öösel (reede vastu laupäeva) teeb Telia oma võrgus taas talitluspidevuse teste, mille tõttu esineb erinevate teenuste töös häireid. 

Testide tõttu esineb 16. veebruari öösel häireid erinevates Telia teenustes nagu Telia veebileht, e-pood, Iseteenindused, Online.ee, erinevad TV lisateenused (Salvestamine, Videolaenutus), m-parkimine ja m-maksed.

Juhul, kui peale teste on mõjutatud kliendi teleteenus, soovitab Telia teha oma kodustele seadmetele (digiboks ja ruuter) taaskäivituse.