Uue nutitelefoniga alustamine on läinud väga lihtsaks tänu pilvekontodele ning rakendustele, mis aitavad vanast seadmest üle kanda kõik andmed ja seadistused. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma toob välja mõned olulised seaded, mida peaks iga uue mobiili omanik üle vaatama enne, kui oma nutiseadet üldse kasutama hakkab. 

„Need on just need väikesed seadistused, mida peaks kohe esimest korda mobiili sisse lülitades tegema, sest see ei võta kaua aega, aga hiljem võivad need juba ununeda,“ selgitas Aasma. 

Kirjutasime teisipäeval, et Asuse tarkvarauuenduse serverisse sokutati pahavara, mis otsis kindlaid MAC aadresse, et neisse siis veel midagi täiendavat (nuhkimiseks) sokutada. Nüüd on Asus uuenduste tarkvara ära uuendanud ja pakub ka tööriista, et oma masinast pahalast avastada ja kõrvaldada.

Tegemist oli sihitud rünnakuga, mis Asuse esindajate sõnul polnud suunatud tavakasutaja, vaid kindlate organisatsioonide vastu. Seega kui tavakasutaja arvuti ka nakatus, ei tehtud seal tõenäoliselt midagi, sest vajati kindlat sihtmärki.

Uut nutitelefoni valides mõeldakse ostetava seadme kaitstusele kübermaailmas enamasti viimasena ja ennekõike huvitab kliente seadme aku, kiirus ja kaamera, rääkis Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso täna Kultuurikatlas toimunud küberturvalisusseminaril „Küberkaitse mobiiliseadmete ajastul“.

Nii, nagu 2017. aastal sokutati tarkvara CCleaneri tarkvarauuenduste serverisse pealtnäha usaldusväärselt signeeritud pahavara, nii tegid häkkerid samamoodi Asuse tarkvarauuenduste serveris, istutades sinna Asuse signeeringuga uuenduse, mis sisaldas väikest troojalast.

See troojalane ei tahtnud siiski kõigi enam kui miljoni masina järgi nuhkida, vaid tarkvarasse olid sisse kirjutatud kindlad MAC-aadressid, mis huvi pakkusid. Neid oli üle maailma, peamiselt USA-st, Venemaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast.

Mäletate Ansipi fooliummütsi ja seemneid osas ACTA teemadel? Mõned aastad on möödas ning oleme tollase tobeda kõnelusega taas olukorras, kus tahetakse hääletama hakata.

Oht on, et Internetist eemaldatakse sisu vastavalt tsensori suvale ja olulised asjad pole enam kättesaadavad, kui läheb läbi masintsensuuri seadustav EL autoriõiguse reformipakett.

Täna öösel ehk 16. veebruari öösel (reede vastu laupäeva) teeb Telia oma võrgus taas talitluspidevuse teste, mille tõttu esineb erinevate teenuste töös häireid. 

Testide tõttu esineb 16. veebruari öösel häireid erinevates Telia teenustes nagu Telia veebileht, e-pood, Iseteenindused, Online.ee, erinevad TV lisateenused (Salvestamine, Videolaenutus), m-parkimine ja m-maksed.

Juhul, kui peale teste on mõjutatud kliendi teleteenus, soovitab Telia teha oma kodustele seadmetele (digiboks ja ruuter) taaskäivituse.

AQara on Hiina tuntud tehnoloogiafirma Xiaomi nutikodu seadmete seeria, millel on valikus hulk Homekit-iga ühilduvaid nutika kodu andureid ja seadmeid, millega saab elamise targaks teha: nutipirnid, nutipistikud, targad temperatuuri-, liikumis- ja asendiandurid, lisaks kõiki neid seadmeid ühendav äpp, milles saab programmeerida lõpmatu hulga automaatikat kõige juhtimiseks.

Homme, 25. jaanuaril toimub Eestis suur digikoristuse päev, mille käigus korrastatakse nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest. Aktsioonist võtavad osa tuhanded inimesed ning kümned ettevõtted ja asutused.

Küberkurjategijad on huvitatud igaühest, kelle kohta leidub veebis andmeid ja kes kasutavad nutiseadmeid. TalTechi küberjulgeoleku nooremteadur ning kutsekoolinoorte digiprogrammi Samsung Digi Pass koolitaja Tiia Sõmer reastas küberturvalisuse kümme käsku, mis aitavad end pahatahtlike huviliste eest paremini kaitsta.

Maailmapanga andmetel on internetivõrguga ülemaailmselt seotud umbes 12,5 miljardit seadet – eelkõige arvutid ja telefonid, kuid ka muud „vidinadˮ nagu külmkapid, kohvimasinad või nutipirnid.

Iga teine kutseõpilane peab küberkiusamist tõsiseks probleemiks ja iga kolmas on sellega ise kokku puutunud, selgub ligi 450 kutsekooliõpilase ning vilistlase seas läbi viidud uuringust.

Kutsekooliõpilaste digipädevusi edendava Samsung Digi Pass koolitusprogrammi raames läbi viidud uuringu kohaselt tajub küberkiusamist Eesti ühiskonnas probleemina 97% kutsekooliõpilastest ja vilistlastest.