Arvutimaailm uuris Terviseametilt Brüsseli 5G võrkude keelustamise valguses, mida sealne karmim norm 3 V/m tähendab ja mille poolest Eestis on piirmäärad suurusjärgu võrra leebemad? Mida üldse 5G mõju puhul mõõdetakse ja kas esimesed katsed 5G-ga Eestis on olnud kuidagi mingite näitajatega piirnormide lähemal kui varasemad mobiilivõrgud või mitte?

Vastab Terviseameti Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Jaan Mell.

Windows XP on olnud üks kõige sitkemalt ajahambale vastu pidavaid operatsioonisüsteeme, mis tuli välja 24. augustil 2001 ja kestab mõnedes kohtades veel siiamaani. Avalikkuse eest üsna varju jäänud Windows XP tugi ja turvauuendused aga lõppesid üleeilsest, 9. aprillist 2019.

Idufirma Ekster, mis on kasvamas maailma üheks suurimaks nutirahakotibrändiks, tuli äsja välja oma kolmanda põlvkonna tootega. See on nüüd kõige õhem ja hääljuhitav rahakott - jah, sa saad oma rahakotile hakata häälkäsklusi andma.

Mitmetest uudistest võib lugeda, et Brüssel keelas 5G, kuna selle kasutuselevõtt ületab linnas lubatud kiirgustaseme.

Brussels Express kirjutab, et Belgia valitsus keelas 5G kasutamise pealinnas, kuna selle (testitud) kiirgustase ületab kehtestatud piirväärtuse. 

Samuti kirjutab Brussels Times.

Liiga vähe on tähelepanu pööratud Active Directory turvalisusele, kuigi suure osa Eesti ettevõtete jaoks on AD näol tegu IT vundamendiga, millele kõik muu toetub.

Inimkonna algusaegadest on käinud hea ja kurja võitlus. Ühelt poolt soovime mugavust, teisalt turvalisust. 
Võiks piisata ukse taha jäetud luuast, kuid samas ei tahame, et õhtul oleks telekas alles. 
Sama probleem on Wifiga, olgu ta avalik või kodune, millel pole kasutusest turvalahendusi. 

Seekordne KUIDAS episoodis räägib Arvutimaailm paroolide turvalisusest. Paroolid ei tohi olla liiga keerulised ega liiga pikad aga samas peavad olema piisavalt keerulised, et neid ära ei arva ega häkkida ei saaks. 

Kuidas valida parooli, mis hästi meeles püsib, kuid vastab kõigile turvanõuetele?

Millised on vahendid, et paroolid paremini meeles püsiks?

Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer rääkis möödunud neljapäeval toimunud Samsungi küberkaitseseminaril, et internetti ühendatud seadmete arvu aina suurema kasvu tõttu tekib kübermaailma ka rohkem ohte, millega tuleb tegeleda.

Uue nutitelefoniga alustamine on läinud väga lihtsaks tänu pilvekontodele ning rakendustele, mis aitavad vanast seadmest üle kanda kõik andmed ja seadistused. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma toob välja mõned olulised seaded, mida peaks iga uue mobiili omanik üle vaatama enne, kui oma nutiseadet üldse kasutama hakkab. 

„Need on just need väikesed seadistused, mida peaks kohe esimest korda mobiili sisse lülitades tegema, sest see ei võta kaua aega, aga hiljem võivad need juba ununeda,“ selgitas Aasma. 

Kirjutasime teisipäeval, et Asuse tarkvarauuenduse serverisse sokutati pahavara, mis otsis kindlaid MAC aadresse, et neisse siis veel midagi täiendavat (nuhkimiseks) sokutada. Nüüd on Asus uuenduste tarkvara ära uuendanud ja pakub ka tööriista, et oma masinast pahalast avastada ja kõrvaldada.

Tegemist oli sihitud rünnakuga, mis Asuse esindajate sõnul polnud suunatud tavakasutaja, vaid kindlate organisatsioonide vastu. Seega kui tavakasutaja arvuti ka nakatus, ei tehtud seal tõenäoliselt midagi, sest vajati kindlat sihtmärki.