Hiljuti tehnoloogiaportaalide vallutanud uudis järjekordsest India üliodavast nutitelefonist Freedom 251 osutus lihtsakoeliseks petuskeemiks, millel on isegi oma nimetus - Ponzi skeem.

Turvatarkvara ettevõte Avast seadis Mobile World Congressi ajaks Barcelona lennujaama üles mitu WiFi punkti, mis meelitasid tasuta ja avatud võrguga meepotti suure hulga lennujaamast läbiastujaid. Enamus inimesi läheb selle õnge, sest kui WiFi võrgu nimi on "Starbucks”, “Airport_Free_Wifi_AENA“ või “MWC Free WiFi”, siis ainult kõige paranoilisemad kodanikud mõtlevad hetkeks, et äkki see on lõks.

Samas on küberkriminaalidel võimalik selliste WiFi meepottide kaudu pahaaimamatutelt kasutajatelt olulist infot välja urgitseda.

Kas metsikud 90ndad väljapressimiste ja katusepakkumistega on jõudmas digimaailma? Kaspersky Lab leidis jäljed kübergrupeeringust, mis varastab konfidentsiaalseid andmeid ettevõtetelt üle maailma juba aastast 2005 ning nõuab peale infonäppamist ohvrilt infoturvalisuse teenuse nõustamisteenuste lepingu sõlmimist, ähvardades muidu andmete müügiga. Grupeeringu Poseidon tegevusest rääkis Kaspersky Lab Kaspersky Security Analyst Summitil.

Elisa lõpetab tavapäraste telefonis kasutatavate SIM-kaartide pakkumise ära ja läheb alates tänasest järk-järgult üle ainult Mobiil-ID-d toetavatele SIM-kaartidele.

Elisa saavutas koostöös Sertifitseerimiskeskusega kokkuleppe, mille tulemusena ei pea klient enam Mobiil-ID-ga liitudes tasuma 10 eurot riigilõivu ning seejärel vahetama oma olemasoleva SIM-kaardi uue vastu. „Nimetatud riigilõiv ja uue SIM-kaardi tasu olid kliendile sedavõrd tuntavaks väljaminekuks, et paljudel juhtudel takistas see kliendil Mobiil-ID teenusega liitumist,“ ütles Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann ning lisas, et nüüdsest koos Elisa uute M-ID-d toetavate SIM-kaartidega sisaldub riigilõivu osa igakuises kuutasus 1 € näol. Kui SIM-kaart toetab juba M-ID-d, ei lisandu ka tavapärast SIM-kaardi vahetustasu.

Möödunud aastal pöörduti Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablite poole enam kui 5600 abipalvega, millest iga teine oli seotud küberkiusamisega. See näitab, et digitaalsete abivahendite abil korduvalt ja tahtlikult läbi viidav kiusamise alaliik on Eestis terav probleem, millega toime tulemiseks on oskused ja teadmised sageli puudulikud.

Virtuaalne kiusamine toimub veebikeskkonnas ja on seotud erinevate nutiseadmete laia leviku ja võrgusuhtluse populaarsuse kasvuga. Küberkiusamise suhtes on eriti haavatavad alaealised, kes alustavad interneti kasutamist juba eelkoolieas. See tõstab õigustatult esile internetiturvalisuse problemaatika. 

Häirekeskuse statistikast tuleb välja, et ligi 18% kõnekeskusesse helistajatest ei ole veel teadlikud, et ühelt numbrilt saab kätte kõik riiklikud abiteenused: politsei, kiirabi ja päästjad. Hoolimata sellest, et 110 ja 112 on suunatud juba viimased aastad ühte häirekeskusesse ehk sisuliselt kõik kõned lähevad 112 peale.

Kes hästi mäletab, siis oli Eesti taasiseseisvumise aegu lausa neli numbrit, kuid nüüd on eesmärk ära  kaotada ka viimane liigne number 110 ning järgi jääb vaid üks: 112.

Noored mõistavad täiskasvanutest paremini küberohtude ohtlikkust, ent vanema põlvkonna kasutajad käituvad Internetis palju ettevaatlikumalt, selgus uuringust, mille viis läbi B2B International spetsiaalselt Kaspersky Lab jaoks 2015. aastal.

Eile tähistati rahvusvahelist turvalise Interneti päeva (ingl k Safer Internet Day), mis kehtestati Euroopa Komisjoni otsusega 2004. aastal eesmärgiga ühendada riigi, avalike ja erapoolte jõud teadmiste parendamiseks internetitehnoloogiate turvalisest ja vastutustundlikust kasutamisest.

Kuigi üle poole (53%) Eesti vanematest arvavad, et ohud, millega lapsed online´is kokku puutuvad, aina kasvavad – kiusamisest Internetis kuni ebakohase sisuni – siis vaid veidi üle kolmandiku neist (39%) juhendab oma lapsi, rääkides neile potentsiaalsetest ohtudest, selgitas välja Kaspersky Labi ja B2B Internationali värske uuring.

Uuringufirma Gartner ennustab, et 2018. aastal kasutavad 50 protsenti nn arenenud turgude kasutajatest maksmiseks mobiilseid seadmeid.

Mobiilimaksed saavutavad lähiaastatel läbimurde Põhja_Ameerikas, Jaapanis ja Lääne-Euroopas, pakub Gartner välja oma vastavas mobiilimaksete tuleviku-uuringus. Ligi pool maksjatest tasuvad kaupade ja teenuste eest juba kahe-kolme aasta pärast oma kaasasolevaid nutiseadmeid. Muutus maksesüsteemides tuleb kiiresti ja massiliselt.

Salasõnad on nõrgad, samu paroole kasutatakse igal pool ja lisaks kirjutatakse neid igale poole üles või salvestatakse kohtadesse, kust saab näpata. Salasõnadest tuleb vabaneda, et turvalisust tõsta.

Google, Facebook, Microsoft ja teised on salasõnade nõrkust vähendanud mitmetasemelise autentimisega, kuid see tähendab veel keerulisemat sisselogimist: telefonile või e-posti aadressile saadetakse kood, mis tuleb lisaks salasõnale sisse lüüa.