fbpx Turvalisus | AM.ee

Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


Pahavara tõrjumine kolmel rindel - kuidas see käib?

Cisco Systems Eesti juht Lauri Makke selgitab uue kolmeastmelise pahavaratõrje tööpõhimõtteid.

Pahavara loojad on tõrjepakkujatest alati mitu sammu ees ja tänased internetis hiilivad ohud on sedavõrd tegusad, et nendega võitlemine nõuab kombineeritud lahendusi. Iga päevaga tuleb võrku suur hulk seadmeid juurde, süsteemid on väga keerulised ja taustal käib pahavara loojate vilgas arendustegevus.

Teiselt poolt on palju ka turvaprobleemidega tegelejaid. Näiteks Cisco on lisanud oma praegustele turvalahendustele kolmeastmelise turvamudeli Advanced Malware Protection, mille käigus riske hinnatakse ründe eel, selle ajal ja pärast rünnet. Analüüsime ainsana katkematult kogu infrastruktuuri: pilve, arvuti- ja mobiilivõrku ühendatud, lõppkasutaja seadmeid ning virtuaalkeskkondi.

Eatoni UPS - üks pesa, mis kaitseb kõiki seadmeid

UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.

Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.

Kaks musta turvatelefoni: Blackphone ja Boeing Black

Kõik nuhivad ja meie nutiseadmed on tiined erinevate riikide, rühmituste ja organisatsioonide piilutarkvarast. Seega aina rohkem tekib huvi ka selliste telefonide vastu, mis oleks veelgi läbipastvama sisuga, samas veelgi pealtkuulamiskindlad ja veelgi turvalisemad.

Isegi siis, kui keegi töötava telefoni pihta paneb.

Saage tuttavaks: siin on kaks juhuslikult peaaegu sama nimega telefoni Blackphone Hispaaniast ja Boeing Black USA-st.

KPMG analüüs: inflatsiooni kiirenemisel kasvab huvi virtuaalrahade vastu

Aina populaarsemaks muutuva virtuaalraha laiemat levikut takistab regulatsioonide puudumine, pettuste ja rahapesu oht ja „mullid“, mis tingib pankade äraootava suhtumise ning virtuaalraha edasine käekäik sõltub eriti just USA järelevalveorganite hoiakutest, leiab KPMG Internationali analüüs The Social Banker v2.0.

Paljud järelevalveasutused on jälginud uute valuutade arengut murega, tuues esile, et süsteemid võivad olla vastuvõtlikud rahapesule, terrorismi rahastamisele ja pettustele. Esimesi samme valdkonna reguleerimiseks astuti USA-s: mullu märtsis avaldas Financial Crimes Enforcement Network (FinCen) juhised, mis proovisid luua selgust digitaalraha haldamises. Kuna USA regulaatoreid võetakse mujal maailmas eeskujuks, siis tõenäoliselt allutatakse mitmed virtuaalrahad peagi samadele reeglitele, mis kehtivad tavapärastele maksevahenditele, märgitakse analüüsis.

Kuidas turvateenused inimvaesemaks muutuvad

AM käis külas Rootsi turvalahenduste firmal Rapid Security, mis on tänaseks Narvasse Kreenholmi väravahoonesse rajanud turvakeskuse. Miks just Kreenholmi? Miks ühe keskuse, kus töötab vaid paar inimest? Sellepärast, et uue turvatehnoloogiaga pole juhtimiseks vaja ise kohapeal olla ja paar inimest saavad nüüd hakkama ka suurema hulga valvatavate objektidega.

Foto: (C) TeddyBear[Picnic] / FreeDigitalPhotos.net

See, kuidas inimesed turvatehnoloogia abil töökohtadest (valvuriputkadest, piirdeaedade ääres patrullimast) kaovad, pole mingi müstiline lugu. See on tavaline lugu sellest, kuidas ka valvesüsteemidesse on jõudnud automaatika ja turvatehnoloogia on saanud paari juhtimiskeskuses asuva spetsialisti jaoks aina pikemaks käepikenduseks. Sellised käepikendused on visuaalse valve süsteemid, mis aitavad ühel juhtoperaatoril keskuses saja silma ehk kaameraga kõike korraga jälgida.

WiFi-beebikaamera – vaata, kuidas beebist sirgub insener!

D-Linki uus salasilma-kujuline kerajas valvekaamera ei ole mõeldud auto numbrimärkide lugemiseks või kurikaelte nägude tuvastamiseks. Ühes korralikus inseneriperekonnas ei jälgita järeltulevat põlve lihtlabaste beebimonitoridega, mis on nii eelmine sajand. Ka beebijälgija peab olema moodne, ühenduma kodusesse traadita võrku, pakkuma ligipääsu üle pilveteenuse ja olema juhitav mobiililt või tahvlilt üle maailma. Ja mitte ainult inseneriperekondades - kõigis perekondades on tehnikaga varsti nii, et lisaks külmkapile-triikrauale käib ka beebimonitor üle Interneti.

2013. aasta viirusesadu: 315 tuhat pahavara iga päev, 42% langes ohvriks

Kaspersky Labi eksperdid analüüsisid 2013. aasta jooksul toimunud arvutiohtude arengut ja tuvastatud pahategijaid, mis nende viiruseotsinguvõrku möödunud aastal kinni jäid. Näiteks Kaspersky Labi töödeldavate pahavarade arv on aastaga suurenenud 1,5 korda, jõudes 315 000-ni päevas.

Vähemalt kord aastas langes rünnaku ohvriks 41,6% arvuti- ja mobiilseadmekasutajatest üle maailma.

Peamisteks veebiohuallikateks tunnistati Venemaa ja USA: 45% 2013. aasta veebirünnakuid tehti nimetatud riikides paiknevate pahavararessurssidega.

2013. aasta viirusesadu: 315 tuhat pahavara iga päev, 42% langes ohvriks

Kaspersky Labi eksperdid analüüsisid 2013. aasta jooksul toimunud arvutiohtude arengut ja tuvastatud pahategijaid, mis nende viiruseotsinguvõrku möödunud aastal kinni jäid. Näiteks Kaspersky Labi töödeldavate pahavarade arv on aastaga suurenenud 1,5 korda, jõudes 315 000-ni päevas.

Vähemalt kord aastas langes rünnaku ohvriks 41,6% arvuti- ja mobiilseadmekasutajatest üle maailma.

Peamisteks veebiohuallikateks tunnistati Venemaa ja USA: 45% 2013. aasta veebirünnakuid tehti nimetatud riikides paiknevate pahavararessurssidega.

Turvaline aasta küberruumis: kuidas võrgus ilusasti osta ja oma andmeid kaitsta

Et järgmisel aastal skimmeriga raha pihta ei pandaks ega küberruumis arvet pahalased ei tühjendaks, selleks polegi palju vaja, et end esmatasandil turvata. Siin on mõned nõuanded ja vahendid, et end ise aidata. Kui aga mõni suur valitsusasutus tahab piiluda isiklikku telefoni või arvutisse, siis ei pruugigi muud väga head rohtu olla, kui käituda viisakalt ja/või netist loobuda. Nõuanded on kasperskylt, Briti valitsuselt, AM arhiivist ja Arvutikaitse.ee-st.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.