OpenAI tunnistas, et nende uus mudel häkkis iseseisvalt teist firmat

Kindlasti oled kunagi ärganud pärast pikka, visklemist täis ööd ja tundnud, et oled ikka veel surmani väsinud. Halb uni laastab vaikselt emotsionaalset tasakaalu ja vaimset tervist. Nüüd on aga Texase ülikooli teadlased valmis saanud millegi vajalikuga selles vallas: pehme, nahale kleebitava nutiplaastriga, mis suudab õrnade helilainete abil meie und "häkkida". Ja mis kõige parem – seda täiesti ilma invasiivse skalpelli või kõrvalmõjudest pakatavate ravimiteta.

Northwesterni ülikooli insenerid on loonud midagi, mis tundub olevat välja karanud mõnest ulmefilmist – ämblikulaadse välimusega drooni nimega Phantom Twist. See lennumasin ei peida end põõsastes, vaid hajub sinu silme all õhku, muutudes vaevumärgatavaks kummituslikuks udukoguks. 

See kaob lihtsalt sellepärast, et liigub meie silmade jaoks hoomamatult kiiresti. Muud erilist maagiat polegi.

Digiajastul, kus enamik meie lemmikmänge eksisteerib vaid nähtamatute andmepilvedena kuskil kauges serveris (ja Playstation on neist üldse ära pööramas), on midagi ürgselt rahuldust pakkuvat selles, kui saad ihaldatud teose päriselt oma riiulisse panna. Kui oled üks neist, kes armastab videomängude füüsilisi koopiaid, siis on ootamine läbi! 

Kriitikute poolt kiidetud ja mängijate südamed vallutanud hubane sisustusmäng „Momento“ on alates eilsest saadaval karbiversioonina. See on hea uudis kõigile neile, kes soovivad seda visuaalselt kaunist kogemust oma käte vahel hoida.

Samsungi tellitud uuring näitab, et Eesti telefonikasutajad peavad tuleviku olulisemaks omaduseks kiiremat laadimist ja pikemat aku tööiga, mitte kaamerat või jõudlust.

Uuringu järgi nimetas 31% vastajatest kõige olulisemaks arenguks kiiremat laadimist ja pikemat aku tööiga. Täpselt sama suur osa peab akut ka oma telefoni suurimaks praeguseks piiranguks.

Nutitelefon on saanud 71% uuringus osalenud eestlaste jaoks töövahendiks. Samal ajal näitab tulemus, et kasutajate ootused ei keskendu eeskätt uutele funktsioonidele, vaid igapäevase töökindluse parandamisele.

Kui sinu maakodu kuuris seisab poole sajandi vanune tonnine raudkolakas, mille hingeelust pole sul õrna aimugi, siis võib selle tehisaru hooleks jätta, kui tahad, iidne masin midagi asjalikku taas tegema hakkaks. See pole lihtsalt järjekordne nutiseade, mille menüüdes saad katse-eksituse meetodil orienteeruda, vaid massiivne ja keeruline masinavärk. Kuidas puhuda sellisele uunikumile eluvaim sisse, kui kasutusjuhendid on ammu ajalukku kadunud ning kogenud meistritelt pole enam võimalik nõu küsida?