(Arvutimaailm 11/07)

Wardriving on mööda linna ringisõitmine, WiFi antenn aknast väljas ja sülearvuti koos GPSiga võrkude asukohti ja omadusi salvestamas. Seekord oleme kogunenud Suur-patarei tänavale, kus PIT Consultingu õppeklassis on end sisse seadnud Tõnu Samuel – turvaekspert, kes Arvutimaailma lugejaidki iga kuu harib oma rubriigiga.

Ta on suured riistad kaasa võtnud – hiiglasliku antenni, hunniku sülearvuteid, mõned eriti salajased kastid (mis maksavad terve varanduse) ja isegi mikrolaineahi on kohale lohistatud. Läheb WiFi turvalisuse müütide purustamiseks.

(Arvutimaailm, 02/2007)

Mida teha, kui lehekülg, mille uuendamisega tahame olla kindlalt kursis, ei paku meie RSS-lugejale uudistevoogu? Aga sel juhul teeme sellele lehele RSS-voo ise.
RSS-voogude genereerijaid veebilehtedele leiab lausa mitu. Nende tööpõhimõte on aga üks – kodulehel, kus puudub RSS-uudisvoo väljund, analüüsitakse HTML-i ja eemaldatakse sealt kõik mittetekstiline info. See pannakse omakorda ümber XML-kujule ja kui selles tekstilises osas toimub muutusi, ongi uus artikkel uudisvoos sündinud.

Seni Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) poolt välja antav Eesti vanim tehnoloogiaajakiri „Arvutimaailm” müüdi Presshouse OÜle. Uued omanikud hakkavad ajakirja välja andma alates 2006. aastast.

Võsukeste arvutihuvi ei tule ühelegi lapsevanemale üllatusena, erinevalt arvutimängude müüja inkassonõudest, piraatplaatide valmistamise süüdistusest või teismelise tütre poolalasti pildist mõnes foorumis.

Kui lastepornograafia keelatusest teab enamus veebihaldureid ja -kasutajaid, siis mitmetest laste õiguste kaitsele suunatud õiguspügalatest pole avalikult kuigi palju räägitud. Järgnevaga püütagu seda tühimikku veidi täita.

Laste õiguste kaitse taustinfo

Mac-i OS X ja BSD Unix on kõige turvalisemad ja töökindlamad keskkonnad internetis viibimiseks, kõige ebaturvalisem on aga Linux .

Inglismaa internetiturva firma mi2g analüüsis aasta jooksul rohkem kui 235 000 turvaauku, mis ohustavad permanentselt võrgus olevaid arvuteid.

(Arvutimaailm 7/2004)

Regio Eesti CD-atlas v. 3.5 pärines aastast 2000, kusjuures info sellel (kaardialus ja kohanimed) oli 1999. a seisuga. Nüüdseks on valminud CD-atlas 2004 (versioon 3.6). Väliselt pole muutused väga suured, aga lähemal uurimisel erinevusi siiski märkab. Allakirjutanul õnnestus osaleda „ahjusooja” atlase testimisel.

Arvutimaailmas 2/2004 kirjeldasin lihtsamaid võimalusi GPS–ide keele — NMEA — salvestamiseks. Liikudes salvestub GPS–i jälg. Kuidas teha nii, et seda kogutud materjali oleks võimalik hiljem visualiseerida ja teistelegi demonstreerida?

Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).

Mis on valesti?

Esimeste osade (AM nr 2 ja 3, 2003) järel küsiti minult, kas ma ässitan rahvast seaduse vastu? Ei, ma püüan vältida tabuteemade teket. Rahvusküsimuse ning kõrgete riigiametnike punaparteilisuse kõrval on meie riigis kujunemas tabuteemaks autoriõiguse väärastunud vormidest rääkimine. Käesolev artikliseeria on arglik katse neid keerulisi probleeme siiski käsitleda, kusjuures rõhk on ametlikest erinevatel seisukohtadel.

Autor: Britta Hansmann

Ilusate piltidega heale paberile trükitud palju kokaraamatuid on kui raamaturiiuli ehe. Aegade möödudes saab neid ehteid meetrite kaupa. Ainuke vastulause sellele ilule on, nagu näitab minu enese tagasihoidlik kogemus, et reeglina pelgalt iluks need meetrid jäävadki.